Väljas kisub sügiseseks, ilmad on juba jahedamad. Peatselt tuleb ka talv, millele järgneb kevad, siis suvi, seejärel uuesti sügis. Keegi ei kahtle aastaaegade vaheldumises. Samamoodi ei maksa kahelda ka selles, et teatava korrapärasusega vahelduvad majanduseski päikselised päevad pilvisematega. Kord on majanduskasv kiirem ja siis jälle aeglasem või tabab majandust suisa langus. Miks see nii on ja millisesse aastaaega on praeguseks jõudnud Eesti majandus?
Loe edasi
Eesti viimase aja majandusnäitajate –  vähenenud tööpuudus, kasvav tööjõupuudus, kiirenenud majanduskasv ja inflatsioon – taustal on majanduse täiendav stimuleerimine riigieelarve abil arusaamatu. Riigieelarve majandust kuumendav mõju on aga tõenäoliselt suurem, kui näitab tänane hinnang struktuursele eelarvepositsioonile. Eelarvestiimuli mõõtmisel tuleks arvestada ka välistoetustega, mis mõjutavad nii eelarve tulusid kui ka kulusid.
Loe edasi
Eesti majanduskasv on sel aastal olnud hoogne, jõudes viimaste andmete kohaselt pea 6%ni. Nii kiire kasv on rõõmustav, sest eelmistel aastatel liikus majandus edasi pigem paari protsendi haaval. Siiski on nii kiirel kasvul varjupool. Kinnitust on saanud varasemad hinnangud selle kohta, et Eesti majandus ületab oma jätkusuutlikku taset, piltlikult öeldes elame veidi üle oma võimete.
Loe edasi