Eluasemelaen on paljude perede jaoks suurim finantskohustus, sest üldjuhul on laenusumma suur ning tähtaeg pikk. Hoolimata sellest fikseerib[1] laenu võtmisel intressi vaid kuni 10% Eesti peredest ning valdavalt ainult esimesteks aastateks. Sellise statistikaga paistame silma ka Euroopas, sest paljudes teistes riikides fikseerivad inimesed laenuintressi märksa sagedamini (vt joonist).[2]
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Ehkki Eesti palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale. Kõrgem palk tähendab töötegijale suuremat sissetulekut ja mitmekülgsemaid tarbimisvõimalusi. Palgakasv on märk meie edust ja kiirest arengust. Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Kired kogumispensioni ümber on lõkkele löönud ning leekidele annab hoogu pensionifondide seni pigem kehv tootlus. Seetõttu on täiesti ootuspärased ka püüdlused Eesti pensionikorraldust kui mitte radikaalselt muuta, siis vähemalt parandada. Need arutelud puudutavad meid kõiki kui maksumaksjaid või tulevasi pensionäre. Et kulutused pensionidele moodustavad ka suure osa riigieelarvest, on tegemist väga olulise majanduspoliitilise debatiga, milles otsuseid ei saa langetada kergekäeliselt.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Tööeas inimeste arv väheneb järgmise kümne aasta jooksul 30 000 võrra – seda on sama palju kui Kuressaares ja Viljandis elanikke kokku. Kahe linna jagu rahvast kõigest kümne aastaga ... Ja juba praegu kurdavad ettevõtjad tööjõu nappuse üle. Seda oludes, kus inimeste tööturul osalemise aktiivsus on läbi aegade suurim, sealjuures euroala suurim, ja tööjõud pole veel õieti kahanema hakanudki.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Eesti on kaardimaksete rohkuse poolest Euroopas esimese viie riigi hulgas, kuid  pettuste osakaal on üks väiksemaid. Eesti pankade välja antud pangakaartidega tehti 2016. aastal 10 500 kaardipettust koguväärtuses 1,1 miljonit eurot. Kaarditehinguid tehti samal ajal 328 miljonil korral ja nende koguväärtus oli 11,1 miljardit eurot. Pettuste osakaal kõikides kaarditehingutes oli Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest seitse korda väiksem.
Loe edasi
Telli voog Eesti Panga blogi
Telli voog Eesti Panga blogi