Eesti Pank korraldas mai keskel avaliku vestlusringi, et ekspertidelt uurida, kas rahapesuskandaalidel on olnud reaalset mõju Eesti majandusele. Vaatasime ka tulevikku ja küsisime endalt, mida peaksid tegema Eesti ametkonnad ja pangad, et tugevdada usaldust meie finantssüsteemi vastu, mis on vähemalt mõningal määral kindlasti räsida saanud.
Loe edasi
Riigieelarve arutelusid jälgides on näha, et riigi kulutuste suurendamise ootused on kasvanud kiiremini kui seda toetaks majanduse käekäik. Tõepoolest, Eesti majanduse seis võimaldab ka 2020. aastal riigieelarve kulutusi suurendada, kuid kõiki valimislubadusi pole võimalik korraga ellu viia. Ükski riik pole kunagi olnud olukorras, kus arstiabi on liiga hästi kättesaadav, haridus on ülerahastatud või päästjate palgad liiga kõrged, seega tuleb teha valikuid.
Loe edasi
Meie rahakoti paksus sõltub juhusest, saatusest ja loomulikult meist endist. Aga samuti mõjutab meie rahakoti paksust rahapoliitika.
Loe edasi
Uus valitsuskoalitsioon võiks arvestada, et ühiskond ootab stabiilset maksukeskkonda ja etteaimatavat majanduspoliitikat arvatavasti rohkemgi kui varem. Ebakindlus tuleviku suhtes on suurenenud. Riigi roll on sellisel ajal pakkuda tuge ja majandust tasakaalustada, seda aga saab praegu teha kõige paremini riigieelarve struktuurses tasakaalus hoidmisega. Kui suuname täisvõimsusel töötavasse majandusse lisaraha, võib juhtuda, et kütame niigi kuuma ahju lõhki.
Loe edasi
Erakordselt hea seis majanduses on juba aastaid mühinal kasvatanud eestlaste poolt pangas hoitava raha hulka. Samas on hoiuste suurus väga erinev ning suurel osal majapidamistest on sääste endiselt sedavõrd vähe, et ka ajutine püsiva sissetuleku kaotus jätaks nad raskesse seisu, kirjutab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Loe edasi
Telli voog Eesti Panga blogi
Telli voog Eesti Panga blogi