Meie rahakoti paksus sõltub juhusest, saatusest ja loomulikult meist endist. Aga samuti mõjutab meie rahakoti paksust rahapoliitika.
Loe edasi
Uus valitsuskoalitsioon võiks arvestada, et ühiskond ootab stabiilset maksukeskkonda ja etteaimatavat majanduspoliitikat arvatavasti rohkemgi kui varem. Ebakindlus tuleviku suhtes on suurenenud. Riigi roll on sellisel ajal pakkuda tuge ja majandust tasakaalustada, seda aga saab praegu teha kõige paremini riigieelarve struktuurses tasakaalus hoidmisega. Kui suuname täisvõimsusel töötavasse majandusse lisaraha, võib juhtuda, et kütame niigi kuuma ahju lõhki.
Loe edasi
Erakordselt hea seis majanduses on juba aastaid mühinal kasvatanud eestlaste poolt pangas hoitava raha hulka. Samas on hoiuste suurus väga erinev ning suurel osal majapidamistest on sääste endiselt sedavõrd vähe, et ka ajutine püsiva sissetuleku kaotus jätaks nad raskesse seisu, kirjutab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Loe edasi
Eesti  hinnakasv oli mullu 3,4%*, mis oli euroalal kiireim ja Euroopa Liidus Rumeenia järel teine. 2017. aastal jagasime euroalal 3,7%ga esikohta Leeduga. Euroala keskmine hinnakasv oli samal ajal vahemikus 1,5%–1,7%. Seega on viimasel paaril aastal hinnad Eestis kasvanud umbes kaks korda kiiremini kui ülejäänud euroalal keskmiselt. Miks? Põhjused võib laias laastus kokku võtta nii: siseriiklikult on esikohal maksutõusud ja kallinev tööjõud, välisteguritest energiahinna heitlikkus.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Pensionidebatis on kerkinud esile küsimus: Mis juhtuks, kui muuta II pensionisammas vabatahtlikuks ja lasta inimestel ise otsustada, mida nad selle rahaga teevad? Eesti elanike varade ja kohustuste andmed näitavad, et vabatahtlikult säästaksid inimesed oma pensionipõlveks vähem kui kohustusliku kogumispensioni korral.
Loe edasi
Telli voog Eesti Panga blogi
Telli voog Eesti Panga blogi