Võrreldes eelmiste aastatega on praegu mõnevõrra vähem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste[1] ja laenumaksete tegemist raha üle. Arvestades tööpuuduse kasvu, on see ka loogiline. Õnneks on perede osakaal, kellel ei jää raha üle, pikemaajalises võrdluses siiski suhteliselt madal, sest tööpuudus on siiski veel suhteliselt vaoshoitud. Keskmisest rohkem on inimesi, kellel ei jää pärast esmatarvilike kulutusi raha üle, vanemaealiste, madalama sissetuleku ja haridusega ning maa-asulate elanike seas.
Loe edasi
Eesti Panga nõukogu endine esimees Mart Sõrg on kirjutanud rahast: „Kuivõrd turg oli see, kes võttis raha kasutusele, siis võib teda võrrelda ka keemialaboratooriumiga, kus raha sünteesitakse.“ Innovatsioon ja sellega kaasnev tehnoloogia areng on säärase keemilise protsessi katalüsaatoriks. Selle mõjul oleme täna nägemas nii kauba-, teenuse- kui ka finantsturgudel suurt kvalitatiivset arenguhüpet ja rahvusvahelistumist, koos rahale esitavate nõuete kiire muutumisega. Oma mõju on siin veel koroonapandeemial, mis on kiiresti muutmas rahaomanike makse-eelistusi.
Loe edasi