Viimase aja pensioniaruteludes on kostnud väide, et see, kui palju me tulevikus riiklikku pensioni hakkame saama, sõltub sellest, kui palju täna esimesse sambasse maksame. See ei vasta siiski tõele. Meie esimese samba pensioniõigused sõltuvad tõesti sellest, kui palju me makse maksame. Pension, mida me nende õiguste eest kunagi päriselt saama hakkame, sõltub aga ikka tulevaste põlvkondade, mitte meie maksudest. Meie ise saame oma pensioni suurust määrata peamiselt kogumispensioni kaudu.
Loe edasi
Ameerika Ühendriikide konservatiivse mõttekoja Heritage Foundationi 2019. aasta majandusvabaduse indeksi põhjal on Eesti maailmas 15. kohal. Esiviisikus on Hongkong, Singapur, Uus-Meremaa, Šveits ja Austraalia. Eesti edestab indeksis nii Leedut (21.) kui ka Lätit (35.). Meiega sarnase ajalooga riikidest kuulub esikahekümnesse vaid Gruusia, kes on kohe meie järel, 16. kohal. Eesti edu taga on 1990. aastate alguses valitud turumajanduslik kurss ja selle hoidmine viimase veerandsaja aasta jooksul.
Loe edasi
Viimastel aastatel on suurenenud töölkäijate arv ja järjest enam vahetatakse ka töökohti. IT ning äriteenuste sektoris on tekkinud juurde arvukalt uusi töökohti ja harudes, mille konkurentsivõime on langenud, on tõenäoliselt palju töökohti kadunud. Kuidas mõjutab aga uute töökohtade teke majanduse struktuuri? Kas hõive suureneb pigem tootlikumates majandusharudes?
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Ehkki Eesti palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale. Kõrgem palk tähendab töötegijale suuremat sissetulekut ja mitmekülgsemaid tarbimisvõimalusi. Palgakasv on märk meie edust ja kiirest arengust. Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Rahvastikuprognooside järgi ootab Eesti tööealist elanikkonda järgmiste kümnendite jooksul märgatav vähenemine ja vananemine. Inimeste hulk väheneb vanusegruppides, kus tööjõus osalemise määr on kõrge, ja suureneb madala osalusmääraga vanusegruppides. Tööjõupakkumise mõttes ei ole aga pilt nii tume: tööturul osalemist suurendavad pensioniea tõus ja inimeste tervise paranemine. Viimane peegeldub selles, et viimastel aastatel ongi tööturul osalemine kasvanud vanemates vanusegruppides.
Loe edasi