Neljapäeval avaldatakse möödunud aasta neljanda kvartali majanduskasvu kiirhinnang ning suure tõenäosusega on kasv väike, välistada ei saa ka langust. Selle hinnangu tõlgendamisel tuleb meeles pidada, et statistikaamet on viimaste aastate jooksul avaldanud korduvalt „halbu üllatusi“, mida on aga aasta-paari jooksul parandatud ülespoole. Mida tähendab selline muster aga ootuste, majandusanalüüsi ja -poliitika kvaliteedi jaoks? Kas pidev negatiivsete majandusuudiste foon võib ise kujuneda majanduskasvu piduriks?
Loe edasi
Kui 2014. aasta kolmandas kvartalis maksis Brenti naftabarrel keskmiselt 102 dollarit, siis 2015. aasta kolmandas kvartalis peaaegu poole vähem, 53 dollarit. Sellel hinnalangusel oli suur mõju nii tarbijahindadele kui ka majanduse mahunäitajatele. Nafta hinna languse mõju on aga mõnevõrra tasakaalustanud euro kursi nõrgenemine dollari suhtes, mistõttu ei ole nafta odavnenud eurodes sama palju kui dollarites.
Loe edasi
Euroopa normide järgi ei tohi nominaalne tööjõu ühikukulu, teisisõnu tööjõu maksumus ühe lisandväärtuse ühiku kohta (rahvakeeli „tükipalkˮ) suureneda kolme aasta jooksul üle 9% ehk ligikaudu üle 3% aastas. Kuna 2014. aastal oli nominaalne tööjõu ühikukulu 13% suurem kui kolm aastat varem, on Euroopa Komisjon võtnud Eesti teravdatud tähelepanu alla. Püüan seletada, miks on paratamatu, et kui sissetulekud edasi suurenevad, ületab Eesti Euroopas kokku lepitud võrdlustaseme.
Loe edasi
Viimase aja suurkoondamistest rääkides ei tohiks unustada, et koondamiste pärispõhjus on tootmise kallinemine, majanduskonjunktuur annab vaid viimase tõuke. Olulise erinevusena 2009. aasta koondamistest näib, et praeguste koondamiste taga on pigem soov tootmist tõhustada ning kapitali suurendada ja teadmisi parandada kui pelgalt nõudluse kahanemise tõttu tootmismahtu vähendada.
Loe edasi
Sanktsioonidest mõjutamata toiduainetööstuse harude müügikäibe suur vähenemine näitab, et toiduainetööstuse käive on kahanenud erinevatel põhjustel, mitte pelgalt Venemaa sanktsioonide tõttu.
Loe edasi