Finantssektoris on viimastel aastatel tõusnud jõulisemalt esiplaanile kliimariskidega toimetulek ja nende juhtimine. Kliimamuutuste ebasoovitavate tagajärgede vältimiseks on seatud ambitsioonikaid eesmärke ning nende saavutamiseks vajalike kiireloomuliste sammude tegemine on hoogustunud alates 2015. aastat, mil võeti vastu Pariisi kokkulepe kliima soojenemise pidurdamiseks. Kliimamuutused ja neid pärssivad algatused toovad ka Eesti pankadele ja teistele finantssektori institutsioonidele kaasa riske.
Loe edasi
Eluasemelaen on paljude perede jaoks suurim finantskohustus, sest üldjuhul on laenusumma suur ning tähtaeg pikk. Hoolimata sellest fikseerib[1] laenu võtmisel intressi vaid kuni 10% Eesti peredest ning valdavalt ainult esimesteks aastateks. Sellise statistikaga paistame silma ka Euroopas, sest paljudes teistes riikides fikseerivad inimesed laenuintressi märksa sagedamini (vt joonist).[2]
Loe edasi