Mitte küll kõigil, ent enamikul inimestest ja Eesti majandusel tervikuna on koroonakriisis läinud paremini, kui osanuks oodata. Tööpuudus on suurenenud, kuid mitte plahvatuslikult, keskmine palk kasvab küll aeglasemalt, aga on jätkuvalt tõusuteel, ja pangakontodel hoitava raha hulk on jõudsalt paisunud. Kõike seda troonib teadmine, et eelmisel aastal oli Eesti majanduslangus Euroopa üks väikseimaid.
Loe edasi
Erakordselt hea seis majanduses on juba aastaid mühinal kasvatanud eestlaste poolt pangas hoitava raha hulka. Samas on hoiuste suurus väga erinev ning suurel osal majapidamistest on sääste endiselt sedavõrd vähe, et ka ajutine püsiva sissetuleku kaotus jätaks nad raskesse seisu, kirjutab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Loe edasi
Eesti  hinnakasv oli mullu 3,4%*, mis oli euroalal kiireim ja Euroopa Liidus Rumeenia järel teine. 2017. aastal jagasime euroalal 3,7%ga esikohta Leeduga. Euroala keskmine hinnakasv oli samal ajal vahemikus 1,5%–1,7%. Seega on viimasel paaril aastal hinnad Eestis kasvanud umbes kaks korda kiiremini kui ülejäänud euroalal keskmiselt. Miks? Põhjused võib laias laastus kokku võtta nii: siseriiklikult on esikohal maksutõusud ja kallinev tööjõud, välisteguritest energiahinna heitlikkus.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Tööeas inimeste arv väheneb järgmise kümne aasta jooksul 30 000 võrra – seda on sama palju kui Kuressaares ja Viljandis elanikke kokku. Kahe linna jagu rahvast kõigest kümne aastaga ... Ja juba praegu kurdavad ettevõtjad tööjõu nappuse üle. Seda oludes, kus inimeste tööturul osalemise aktiivsus on läbi aegade suurim, sealjuures euroala suurim, ja tööjõud pole veel õieti kahanema hakanudki.
Loe edasi
Riikide eeldused ja võimalused majanduskasvuks on erinevad. Majanduskasv ei ole ühtlane, vaid võib aastate lõikes erineda, olla tsükliline. Majanduse kasvupotentsiaal ehk kasvuvõime, mille määravad muu hulgas riiklikud institutsioonid, inimeste hulk ning nende oskused ja teadmised, ettevõtete tootmisressursid, tootmistehnoloogia jne, seevastu aastate lõikes hüppeliselt ei muutu, vaid areneb järk-järgult. Kui vaadata Eesti majandust, siis stabiilselt ja kindlalt suudab see kasvada umbes 3–4% juures.
Loe edasi