Eluasemelaenu makse võib suureneda (4)

Raido Kraavik

Eesti Panga ökonomist

Eluasemelaen on paljude perede jaoks suurim finantskohustus, sest üldjuhul on laenusumma suur ning tähtaeg pikk. Hoolimata sellest fikseerib[1] laenu võtmisel intressi vaid kuni 10% Eesti peredest ning valdavalt ainult esimesteks aastateks. Sellise statistikaga paistame silma ka Euroopas, sest paljudes teistes riikides fikseerivad inimesed laenuintressi märksa sagedamini (vt joonist).[2]

 

Miks tasub fikseerimisest rääkida ajal, mil intressimäärad on püsinud juba aastaid väga madalal? Kõik hea saab ükskord otsa ja ka intressimäärad ei jää madalaks igavesti. Euroalal baasintressimäärasid veel tõstetud ei ole, kuid mitu muud keskpanka on viimase kahe aasta jooksul asunud neid tõstma (vt joonist). Kui intressimäärad tõusevad, tähendab see laenuvõtjatele intressikulude suurenemist, kui intressimäära ei ole fikseeritud.

 

Miks huvi fikseerimise vastu Eestis siiski nii väike on? Tegelikult ei ole meie laenuturul intressimäärade fikseerimine olnud kunagi eriti levinud, kuigi pisut rohkem tehti seda aastatel 2006–2008. Pärast majanduskriisi on intressimäärad ainult langenud ning viimastel aastatel püsinud rekordmadalal. Seetõttu ei ole olnud põhjust intressimäära fikseerida, kuna nende tõusu risk on paistnud väike. Teisalt aga – ega pangad seda võimalust klientidele väga aktiivselt paku. Hiljuti suurimaid eluasemelaenu andjaid küsitledes selgus, et intressimäära fikseerimise võimalust pakkus ainult üks pank. Võib siiski olla, et tagasihoidliku pakkumise on osaliselt tinginud klientide vähene huvi ning suurema nõudluse korral pangad seda võimalust siiski pakuksid.

Milline oleks intressimäärade tõusu mõju laenuvõtjale? Enamik laene on antud ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt baasintressimäärast sõltuvale euriborile. Intressimäärade tõustes sellise laenu võtja igakuine laenumakse suureneb. Mida suurem osa laenust on tagasi maksmata, seda rohkem see laenuvõtjat mõjutab. Näiteks kui intressimäärad tõusevad kahe protsendi võrra, suureneks perel, kelle eluasemelaenu jääk on 100 000 eurot, laenu kuumakse umbes 100 euro võrra. Kuigi ajalugu ei pruugi korduda, tõstis Euroopa Keskpank eelmise majanduse tõusutsükli ajal baasintressimäära sellises ulatuses umbes pooleteise aasta jooksul. Selle riski arvestamiseks on Eesti pankadel kohustus pere maksevõime hindamisel arvestada intressimääraga 6% ning seda tasuks kodu soetamisel igaühel meeles pidada.

Kui inimene arvab, et tal on suurema laenumakse tegemiseks piisavalt sääste või et ta on võimeline oma muid väljaminekuid vajadusel kärpima, ei pruugi laenuintressimäära fikseerimine olla vajalik. Küll aga tuleb arvestada, et muutuva intressimäära korral võib laenumakse suureneda üsna ootamatult. Fikseeritud intressimäära korral on aega uue olukorraga kohanemiseks rohkem, sest laenumakse muutub alles kindlaksmääratud fikseerimisperioodi lõppedes. Laenumaksete ootamatu suurenemise riski kõrval tuleb arvestada sedagi, et kogu laenuperioodi jooksul kokku peaks muutuva intressimäära kasutamine üldjuhul olema kokkuvõttes soodsam.

Ühest soovitust, kas eelistada muutuvat või fikseeritud intressimäära, ei ole võimalik anda. See sõltub iga pere võimalustest ja eelistustest. Kindlasti tuleks aga arvesse võtta riski, et laenumakse võib suureneda, ja valikute tegemisel pangaga nõu pidada.[3]

Autori arvamus ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega. 


[1] Laenuintressimäära fikseerimise all mõeldakse siin olukorda, kus laenulepingus seatakse intress paika kindlal tasemel vähemalt üheks, aga võimalusel ka enam kui kümneks aastaks. Intressimäära fikseerimine kogu laenuperioodiks ei ole kuigi levinud.

[2] Üheks põhjuseks võib olla see, et paljudes riikides pakutakse intressimäära fikseerimisvõimalust küllaltki soodsalt. Kümneks aastaks fikseeritud eluasemelaenu intressimäär euroala riikides keskmiselt on hetkel 1,9%.

[3] Intressimäärade tõusu võimalikest mõjudest majapidamistele ja pankadele loe täpsemalt Finantsstabiilsuse Ülevaate taustinfost 2.

Jaga

Kommentaarid

03. detsember 2018 Autor Eirik (Anonüümne)

Tere,

Üritasime aastal 2011 oma kodulaenu intressi fikseerida Swedbankas. Toona oli euribor 1,2% vms. Meile pakuti pikaajalist (25 aastat) fikseeritud intressi 5% peale! 5 aasta peale oli äkki 3-4% vahel. Vabandust, aga ei tundu mõistlike varjantidena. Ehk on tänaseks midagi muutunud?
Intresside tõstmisest rääkides. Kuidas kavatsevad Euroala lõunariigid (eelkõige Itaalia ja Hispaania) >1% intresside puhul toime tulla? Pole varem kuulnud, et pangad hooliksid lihtsurelikest (meist). Intresse hoitakse all ikka hädas olevate oluliste riikide tõttu. Kas neil on majanduslik olukord järsku paremaks läinud, et suudaksid kõrgemate intresside puhul täna oma laenusid teenindama hakata?

03. detsember 2018 Autor Raido (Anonüümne)

Tere

Meiepoolse päringu peale vastasid pangad, et nad hetkel kas üldse ei paku intressimäära fikseerimist või pakuvad seda kuni viieks aastaks. Seega väga häid võimalusi intressimäära fikseerimiseks ei paista praegu olevat. Samas võivad pangad tulevikus otsustada, et hakkavad fikseerimise võimalust jälle pakkuma. Huvi korral tasub kindlasti pangalt uurida, milliseid võimalusi pakutakse. Millal aga intressid tõusma hakkavad, ei ole võimalik hetkel kindlalt öelda.

03. detsember 2018 Autor Muhkel (Anonüümne)

Võtsin väga hiljuti laenu ja pank (swed) ei teinud poole sõnaga juttu ka, et oleks üldse selline võimalus, et oma intressi fikseerida. Kogu vestlus toimus esimestest lausetest peale eeldusega, et nõustun euribori kõikumisega arvestama.

Muidugi, kui fikseeritud intress pannakse kuhugi viie peale, nagu üks siin eelnevalt mainis, siis teeb pank oma pakkumised pigem nii, et pigem maksad fikseerides nii või naa peale ja kasulikum on euriboriga arvestada.

04. detsember 2018 Autor Raido (Anonüümne)

Tere

Kindlalt ei ole võimalik väita, kas kokkuvõttes on soodsam fikseeritud või ujuva intressiga laen, sest finantsturu arenguid pole võimalik kogu eluasemelaenu perioodiks ette ennustada. Üldjuhul peaks tõepoolest muutuva intressimäära kasutamine viima keskmiselt väiksema koguintressikuluni, sest pikemaks perioodiks laenamist hinnastatakse finantsturgudel tavapäraselt kõrgema intressimääraga. Enamasti võiks eeldada, et pangad pakuvad intressimäära fikseerimist finantsturgudel pakutavaga sarnastel tingimustel. Praegusel hetkel aga tõesti kõik pangad intressimäära fikseerimist ei paku.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus