Võtmesõnad: 
Eestisse on alates 2015. aastast püsivalt elama asunud rohkem inimesi, kui siit on välismaale rännanud. Möödunud aastal ületas sisseränne väljarännet 7000 inimese võrra. Sellele lisandusid veel väljastpoolt Euroopa Liitu lühemaks ajaks Eestisse tööle saabujad. Kehtivaid lühiajalise töötamise registreeringuid[1] oli 2018. aastal keskmiselt 8900 ja selle aasta esimeses kolmes kvartalis keskmiselt 16 700. Ühelt poolt aitavad need inimesed kaasa Eesti majanduse arengule.
Loe edasi
Euroala riikides korraldatud uuringust selgus, et nii nagu euroalal valdavalt, on ka Eestis inimeste peamiseks varaks nende kodu. Erinevalt teistest riikidest eelistavad Eesti pered hoida oma raha pangakontol – teistes euroala riikides on inimestel rohkem aktsiaid. Ärivara osakaal Eesti perede varades on aga tunduvalt suurem kui euroalal keskmiselt.
Loe edasi
Kas teise pensionisambasse investeerinud inimesed säästavad pensionieaks üleüldiselt rohkem kui need, kellel teist sammast pole? Tulemused näitavad, et keskmiselt on teise sambaga liitunutel netovarasid teise samba võrra rohkem.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Eluasemehinnad on Eestis tõusnud järjekindlalt alates 2009. aastast. Korrigeerides eluasemehindu üldise hinnataseme tõusuga võib öelda, et eluase on Eestis kallinenud viimase viie aastaga üle 30%. Kas selline eluasemehindade tõus on põhjendatud majanduse üldise arenguga või tuleks karta hindade langust?
Loe edasi
Ameerika Ühendriikide konservatiivse mõttekoja Heritage Foundationi 2019. aasta majandusvabaduse indeksi põhjal on Eesti maailmas 15. kohal. Esiviisikus on Hongkong, Singapur, Uus-Meremaa, Šveits ja Austraalia. Eesti edestab indeksis nii Leedut (21.) kui ka Lätit (35.). Meiega sarnase ajalooga riikidest kuulub esikahekümnesse vaid Gruusia, kes on kohe meie järel, 16. kohal. Eesti edu taga on 1990. aastate alguses valitud turumajanduslik kurss ja selle hoidmine viimase veerandsaja aasta jooksul.
Loe edasi
Telli voog Eesti Panga blogi
Telli voog Eesti Panga blogi