Erakordselt hea seis majanduses on juba aastaid mühinal kasvatanud eestlaste poolt pangas hoitava raha hulka. Samas on hoiuste suurus väga erinev ning suurel osal majapidamistest on sääste endiselt sedavõrd vähe, et ka ajutine püsiva sissetuleku kaotus jätaks nad raskesse seisu, kirjutab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Loe edasi
Eesti  hinnakasv oli mullu 3,4%*, mis oli euroalal kiireim ja Euroopa Liidus Rumeenia järel teine. 2017. aastal jagasime euroalal 3,7%ga esikohta Leeduga. Euroala keskmine hinnakasv oli samal ajal vahemikus 1,5%–1,7%. Seega on viimasel paaril aastal hinnad Eestis kasvanud umbes kaks korda kiiremini kui ülejäänud euroalal keskmiselt. Miks? Põhjused võib laias laastus kokku võtta nii: siseriiklikult on esikohal maksutõusud ja kallinev tööjõud, välisteguritest energiahinna heitlikkus.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Pensionidebatis on kerkinud esile küsimus: Mis juhtuks, kui muuta II pensionisammas vabatahtlikuks ja lasta inimestel ise otsustada, mida nad selle rahaga teevad? Eesti elanike varade ja kohustuste andmed näitavad, et vabatahtlikult säästaksid inimesed oma pensionipõlveks vähem kui kohustusliku kogumispensioni korral.
Loe edasi
Eesti pangandust iseloomustab see, et suuremate pankade käes on suhteliselt suur turuosa. Paljusid pangatooteid ja -teenuseid suudavad pakkuda kõik Eestis tegutsevad pangad, kuid on ka neid, mida pakuvad ainult suuremad pangad. Osalt tuleb see sellest, et väikeses riigis on eriti just suurte püsikuludega toodete ja teenuste pakkumiseks vaja mastaabiefekti. Võtame näiteks eluasemelaenu, mille pank annab 20–30 aastaks.  Nii pikaks ajaks raha kaasata või pika tähtajaga seotud riski maandada on suuremal pangal lihtsam.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Eesti majanduse viimaste aastate head käekäiku varjutab varasemast madalam investeerimismäär ehk investeeringute suhe lisandväärtusesse. Investeeringuid on vaja selleks, et suurendada tootmisvõimekust ning seepärast võib investeerimismäära langus hakata pikapeale majanduskasvu pärssima. Eelkõige just ettevõtted on heale majanduskeskkonnale vaatamata investeerinud viimastel aastatel üsna kesiselt: mittefinantsettevõtete investeeringute suhe nende loodud lisandväärtusesse jääb alla Euroopa Liidu keskmise (vt joonis 1).
Loe edasi
Telli voog Eesti Panga blogi
Telli voog Eesti Panga blogi