Kriisijärgse globaalse madala kasvu taga võib olla vananemine ja globaliseerumise jõudmine küpsesse faasi Lisaks nõudluse ergutamisele rõhutab IMF majandusreformide olulisust Nõudluse ergutamisel tuleb hinnata riigipõhiselt riske ja vajadust, Eesti majandus ergutamisest ei võidaks Nõudluse ergutamine „naabri“ aitamiseks võib vähendada naaberriigi soovi oma majandust korda seada
Loe edasi
Brexiti majanduslik mõju sõltub lahkumisläbirääkimiste tulemustest Eesti müüs mullu Ühendkuningriiki (ÜK) kaupu ja teenuseid 3% ulatuses oma majanduse mahust Brexiti mõju Eesti ekspordile oleks küllaltki väike, kuid siiski tajutav ÜKs töötab 10 000–15 000 Eestist pärit inimest, seega mõju tööturule oleks väga väike
Loe edasi
Jaanika Meriküll, Karsten Staehr Eesti Panga ökonomistid
Loe edasi
  Orsolya Soosaar, Kaspar Oja Eesti Panga ökonomistid Majanduse struktuuri muutus selgitab tööjõu kallinemist vaid osaliselt Teiste OECD riikide kogemus näitab, et kui tööjõutulu osakaal kasvab neli aastat järjest, nagu Eestis praegu on juhtunud, kahaneb see viiendal aastal rohkem kui pooltel juhtudel
Loe edasi
Eesti jagab suhtelise sissetuleku arvestuses 28 Euroopa Liidu riigi hulgas 20.–21. kohta Nominaalse sissetuleku vallas on Eesti edusammud alates 2000. aastast olnud suurimad terves Euroopa Liidus Rikkamatele riikidele järelejõudmine on aeglane protsess, kiire spurt võib pikemaajalist väljavaadet hoopis kahjustada
Loe edasi
Telli voog Eesti Panga blogi
Telli voog Eesti Panga blogi