Eesti leibkondade rikkusest rääkides on meil kasutada euroala leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey) tulemused. Tegemist on esimese uuringuga, mis kaardistab detailselt Eesti leibkondade varad ja kohustused1. Selle uuringu põhjal on Eesti leibkondade netovara üks euroala väiksemaid, aga sarnane teistele euroala Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Erinevalt teistest eluruumide erastamise taustaga Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on Eestis aga suur leibkondade varaline ebavõrdsus.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Arvelduskiirus on juba mõnda aega olnud kuum teema ning eestimaalased hindavad kiiresti liikuvaid makseid kõrgelt: TNS Emori 2015. aasta uuringu andmeil ootavad üle poole elanikest, et raha liiguks ühest pangast teise paari tunniga1. Tänapäeva kiire tempoga maailmas oleme harjunud, et argiasjade ajamine muutub järjest kiiremaks, turvalisemaks ja lihtsamaks. Kui areng liigub vastupidises suunas, siis tekitab see pigem küsimusi. Kui pankadevaheliste maksete arveldamine liikus 2014.
Loe edasi
Neljapäeval avaldatakse möödunud aasta neljanda kvartali majanduskasvu kiirhinnang ning suure tõenäosusega on kasv väike, välistada ei saa ka langust. Selle hinnangu tõlgendamisel tuleb meeles pidada, et statistikaamet on viimaste aastate jooksul avaldanud korduvalt „halbu üllatusi“, mida on aga aasta-paari jooksul parandatud ülespoole. Mida tähendab selline muster aga ootuste, majandusanalüüsi ja -poliitika kvaliteedi jaoks? Kas pidev negatiivsete majandusuudiste foon võib ise kujuneda majanduskasvu piduriks?
Loe edasi
Pankades hoiustamine on reaalintressimäära arvestades praegu kasulikum kui oli buumi ajal Pikka aega madalal püsivad intressimäärad tekitavad finantssektorile uusi riske, kuna pankade ja kindlustusseltside seniste ärimudelite kasumlikkus võib sattuda löögi alla Finantsturgude volatiilsus on olnud keskmisest suurem osaliselt madalate intressimäärade tõttu ja see võib lähiajal jätkuda
Loe edasi
Euroopa Liidu toetustel on oluline roll Eesti majanduses, sest ta mõjutab sisemajanduse koguprodukti (SKPd) nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Toetuste laekumine ja kasutamine on aga  üle aastate ebaühtlane, mõjutades lisaks SKP tasemele ka selle kasvudünaamikat. Halvemal juhul võivad eurotoetused võimendada majandustsükleid.
Loe edasi
Telli voog Eesti Panga blogi
Telli voog Eesti Panga blogi