Andes hiljuti intervjuud Äripäeva raadiole, jäi mulle meelde saatejuhi repliik, et kõige rohkem loetakse ärilehes kinnisvaraturgu ja -hindu kajastavaid artikleid. Tundub, et kinnisvara hinnamuutused pakuvad huvi pea kõigile, sõltumata sellest, kas inimene plaanib lähiajal uut eluaset osta või mitte. Kirjutatakse ka artikleid, milles autor arvutab, kui palju rikkamaks on viimase aasta jooksul tänu kinnisvarahinna tõusule saanud näiteks keskmine Tallinna korteriomanik. Ent tõstame pilgu hetkeks numbrijadalt ja küsime endalt, kes siis tegelikult kinnisvara hinnatõusust võidab?
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Eestis on pangad igapäevaelu lihtsustamiseks teinud järjepidevalt tööd selle nimel, et inimesed saaksid rahaasju ajada lihtsalt ja mugavalt. Nüüdseks on pank oma maksekaartide ja mobiilirakendustega iga eestimaalase taskus ning digitaalne asjaajamine on kirjutatud klientide DNAsse. Võib isegi öelda, et ühe panga piires on makselahendused nii head, et nad on klientidele peaaegu nähtamatud – kuid kliendid hakkavad muretsema niipea, kui maksja ja saaja asuvad eri pankades.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Viimaste kuude tööstusuudised illustreerivad hästi tööstussektori pikaajalise arengu trende. Ühest küljest iseloomustab seda hinnaeelisele tugineva allhanketööstuse vähenemine Sangari ühe ärisegmendi näol. Teisest küljest on märgiline ka arutelu, mis käib ümber puidurafineerimistehase, mis oleks kõrge tootlikkusega, kapitalimahukas ja omaks majandusele märkimisväärset mõju. Majandusarenguks on selliseid ettevõtteid tarvis, aga on muidugi selge, et need tekitavad vastakaid arvamusi.
Loe edasi
Võtmesõnad: 
Eesti jaoks olulistel eksporditurgudel on konkurentsivõime püsinud viimastel aastatel muutumatuna Teised KIE riigid on suutnud oma turuosa välisturgudel kiiremini kasvatada kui Eesti Suured kõikumised kommunikatsiooniseadmete ekspordikäibes hägustavad üldise konkurentsivõime muutuse pilti
Loe edasi
Euroopa Liidu toetused mõjutavad lühiajaliselt tellimuste hulka. Eestis on toetuste osakaal SKPs teiste riikidega võrreldes suur, mistõttu on neil ka tugevam mõju majanduskasvule. Kui ELi toetuste osakaal Eesti majanduses suureneb ühe protsendi võrra, kiirendab see samal aastal majanduskasvu ligi 0,5 protsendipunkti võrra. Toetuste mõju  majandusele pole ainult positiivne, sest rahastatavad projektid tõrjuvad välja muid tellimusi ning osa rahast väljub impordi kaudu riigi majandusest.
Loe edasi
Telli voog Eesti Panga blogi
Telli voog Eesti Panga blogi