Eesti osalemine IMFi tegevuses
Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Alates Eesti liitumisest on Eesti suhete eest IMFiga vastutanud Eesti Pank, kes on teinud selleks koostööd valitsusasutustega. Eesti Pank tugineb oma tegevuses Eesti Panga seadusele ning rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olekuga seotud õigusaktide muutmise seadusele.
Eesti Panga president esindab Eestit IMFi kõrgeimas otsustusorganis, aktsionäride nõukogus, ehk on Eesti kuberner. Valitsus nimetab asekuberneri ehk aktsionäride nõukogu asendusliikme, kelleks on Rahandusministeeriumi kantsler. Eesti seisukohad fondis esitab Eesti Pank kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.
Seadusega korrastati ka Eesti ja IMFi rahalisi suhteid. Valitsus andis Eesti Pangale üle IMFi liikmesusega võetud varalised kohustused, see tähendab, et Eesti kvoodist tulenevad sissemaksed korraldab Eesti Pank.
Finants- ja organisatsiooniteemalises suhtluses IMFiga on riigi jaoks oluline tema kvoot. See määrab liikmesriigi hääleõiguse suuruse IMFis ja võimalused IMFilt laenu saamiseks. Eesti kvoot on 243,6 miljonit SDRi ehk ligikaudu 198,3 miljonit eurot. Eesti hääleõigus on 0,08% kõikidest häältest.
IMFi regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Seega esindab Eesti riigi majanduspoliitilisi seisukohti IMFi juhatuses nimetatud kaheksa riigi poolt määratud direktor. Valijaskonnas kehtiva rotatsiooniskeemi kohaselt on aastatel 2023-2026 valijaskonna riikide 'eesistujaks' Balti riigid, mis omavahelise kokkuleppe järgi tähendab Leedule valijaskonna direktori ametikohta direktorite nõukogus ja Eestile, Lätile ja Leedule ühist peakoordinaatori rolli valijaskonna ühisseisukohtade formuleerimisel. Valijaskonna direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid.
Põhja- ja Baltimaade valijaskonna koondhääleõigus IMFis on 3,29%.