Märksõnad: 

Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Eesti  liitumise otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega nr 258 (aprill 1992) "Nõusoleku andmise kohta Eesti Vabariigi astumiseks Rahvusvahelise Valuutafondi, Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning nende juurde kuuluvate organisatsioonide liikmeks."

Alates Eesti liitumisest on Eesti suhete eest IMFiga vastutanud Eesti Pank, kes on teinud selleks koostööd valitsusasutustega. 24. detsembril 2011 jõustusid seadusemuudatused (Riigikogu muutis 15. detsembril 2012 Eesti Panga seadust ning Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsust nr 258), millega kinnistati kehtinud praktika ning Eesti Pank määrati Eesti esindajaks Rahvusvahelises Valuutafondis.

Eesti Panga president esindab Eestit IMFi kõrgeimas otsustusorganis, aktsionäride nõukogus, ehk on Eesti kuberner. Valitsus nimetab asekuberneri ehk aktsionäride nõukogu asendusliikme, kelleks on Rahandusministeeriumi kantsler. Eesti seisukohad fondis esitab Eesti Pank kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.

Seadusega korrastati ka Eesti ja IMFi rahalisi suhteid. Valitsus andis Eesti Pangale üle IMFi liikmesusega võetud varalised kohustused, see tähendab, et Eesti kvoodist tulenevad sissemaksed korraldab Eesti Pank.

Finants- ja organisatsiooniteemalises suhtluses IMFiga on riigi jaoks oluline tema kvoot. See määrab liikmesriigi hääleõiguse suuruse IMFis ja võimalused IMFilt laenu saamiseks. Eesti kvoot on 93,9 miljonit SDRi ehk ligikaudu 111,2 miljonit eurot. Eesti hääleõigus on 0,067% kõikidest häältest.

IMFi regulaarses tegevuses osaleb Eesti Põhja- ja Baltimaade valijaskonna kaudu. Sellesse valijaskonda kuuluvad lisaks Eestile veel Island, Leedu, Läti, Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Seega esindab Eesti riigi majanduspoliitilisi seisukohti IMFi juhatuses nimetatud kaheksa riigi poolt määratud direktor. Valijaskonnas kehtiva rotatsiooniskeemi kohaselt on aastatel 2016-2019 valijaskonna riikide 'eesistuja' Rootsi, mis senise töökorralduse järgi tähendab nii direktori ametikohta direktorite nõukogus kui ka peakoordinaatori rolli valijaskonna ühisseisukohtade formuleerimisel. Alates 2020. aastast esindab valijaskonna riike kolm aastat Soome. Valijaskonna direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid.“

Põhja- ja Baltimaade valijaskonna koondhääleõigus IMFis on 3,41% (Rootsi 0,98%, Norra 0,78%, Taani 0,78%, Soome 0,53%, Leedu 0,10%, Läti 0,09%. Island 0,08%, Eesti 0,07%).