Neli eriolukorra töönädalat seljataga, küsime endalt üha sagedamini, kas ja millal saab jälle tavalisse ellu tagasi. Ja missugune see uus tavaline elu välja nägema hakkab?
Loe edasi
Eesti ettevõtete ja inimeste rahaasjad käivad valdavalt läbi pankade. Vaid vähesed firmad on end finantseerinud börsi- või muid kanaleid pidi. Pangad peavad praeguses eriolukorras leidma tasakaalu hoiuste säilitamiseks vajaliku ettevaatlikkuse ning klientide kriisiajast üle aitamise paindlikkuse vahel. Eesti pankade laenu- ja liisinguportfelli kogumaht on ligikaudu 19, 4 miljardit eurot, millest 9,3 miljardit on väljastatud ettevõtetele.
Loe edasi
On kulunud ütlus, et enne iga kriisi on analüütikud öelnud valesti täpselt kolm sõna: „Seekord läheb paremini“. Aga miks ei peaks seekord minema paremini? Meil pole kunagi varem olnud nii suurt kriisidega toimetuleku kogemust ega valitsusel nii palju võimalusi majanduse toetamiseks. Miks me ei peaks siis kriisiga varasemast paremini toime tulema?
Loe edasi
Majanduspoliitika eesmärk viiruse mõju leevendamisel on ära hoida ajutistest probleemidest tingitud pankrotilaine ettevõtete seas ja töötuse hüppeline suurenemine. Selleks tasub valida sellised majandust toetavad sammud, mis on kiire mõjuga, hästi sihitud ja ajutised ning mis on lahus erakondade valimislubadustest, kirjutab Eesti Panga president Madis Müller.
Loe edasi
Jaanuaris andis Eesti majanduse kohta hinnangu Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu. Kuigi IMFi delegatsioon võib külastada Eestit aastas ka mitu korda, toimub arutelu, mille käigus annavad majandusele hinnangu lisaks valuutafondi enda ekspertidele ka teiste riikide esindajad, tavaliselt üks kord paari aasta jooksul.
Loe edasi
Subscribe to Eesti Panga blogi
Subscribe to Eesti Panga blogi