Tarbijad tunnetavad suuremat hinnakasvu, kui seda näitab inflatsioonistatistika Hinnatõusuootuste mõjul kasvab surve palkade tõstmiseks  Kaudsete maksude tõus on sattunud samale ajale toiduainete ja energia kallinemisega maailmaturul, mis võib suurendada inflatsiooniootusi
Loe edasi
Jooksevkonto saldo on viimasel ajal olnud positiivsem, kui üldine majanduspilt lubaks eeldada Sisenõudluse struktuur on märkimisväärselt muutunud Investeeringute madal tase on vähendanud Eesti impordivajadust
Loe edasi
Tänavu on ettevõtete kasumid ja investeeringud kasvanud peaaegu kõikidel tegevusaladel Kuigi palgasurve püsib, on ettevõtted saanud tänu suuremale müügitulule kasumeid kasvatada Soodsad majandusolud võimaldavad ettevõtetel lähiajal kasumeid ilmselt veelgi suurendada Pikaajaline sissetulekute (nii töise tulu kui ka kasumite) kasv ja rikkamatele riikidele järele jõudmine sõltub tootlikkuse kasvust
Loe edasi
Riikide eeldused ja võimalused majanduskasvuks on erinevad. Majanduskasv ei ole ühtlane, vaid võib aastate lõikes erineda, olla tsükliline. Majanduse kasvupotentsiaal ehk kasvuvõime, mille määravad muu hulgas riiklikud institutsioonid, inimeste hulk ning nende oskused ja teadmised, ettevõtete tootmisressursid, tootmistehnoloogia jne, seevastu aastate lõikes hüppeliselt ei muutu, vaid areneb järk-järgult. Kui vaadata Eesti majandust, siis stabiilselt ja kindlalt suudab see kasvada umbes 3–4% juures.
Loe edasi
Väljas kisub sügiseseks, ilmad on juba jahedamad. Peatselt tuleb ka talv, millele järgneb kevad, siis suvi, seejärel uuesti sügis. Keegi ei kahtle aastaaegade vaheldumises. Samamoodi ei maksa kahelda ka selles, et teatava korrapärasusega vahelduvad majanduseski päikselised päevad pilvisematega. Kord on majanduskasv kiirem ja siis jälle aeglasem või tabab majandust suisa langus. Miks see nii on ja millisesse aastaaega on praeguseks jõudnud Eesti majandus?
Loe edasi
Subscribe to Eesti Panga blogi
Subscribe to Eesti Panga blogi