Eesti  hinnakasv oli mullu 3,4%*, mis oli euroalal kiireim ja Euroopa Liidus Rumeenia järel teine. 2017. aastal jagasime euroalal 3,7%ga esikohta Leeduga. Euroala keskmine hinnakasv oli samal ajal vahemikus 1,5%–1,7%. Seega on viimasel paaril aastal hinnad Eestis kasvanud umbes kaks korda kiiremini kui ülejäänud euroalal keskmiselt. Miks? Põhjused võib laias laastus kokku võtta nii: siseriiklikult on esikohal maksutõusud ja kallinev tööjõud, välisteguritest energiahinna heitlikkus.
Loe edasi
Pensionidebatis on kerkinud esile küsimus: Mis juhtuks, kui muuta II pensionisammas vabatahtlikuks ja lasta inimestel ise otsustada, mida nad selle rahaga teevad? Eesti elanike varade ja kohustuste andmed näitavad, et vabatahtlikult säästaksid inimesed oma pensionipõlveks vähem kui kohustusliku kogumispensioni korral.
Loe edasi
Eesti pangandust iseloomustab see, et suuremate pankade käes on suhteliselt suur turuosa. Paljusid pangatooteid ja -teenuseid suudavad pakkuda kõik Eestis tegutsevad pangad, kuid on ka neid, mida pakuvad ainult suuremad pangad. Osalt tuleb see sellest, et väikeses riigis on eriti just suurte püsikuludega toodete ja teenuste pakkumiseks vaja mastaabiefekti. Võtame näiteks eluasemelaenu, mille pank annab 20–30 aastaks.  Nii pikaks ajaks raha kaasata või pika tähtajaga seotud riski maandada on suuremal pangal lihtsam.
Loe edasi