Ameerika Ühendriikide konservatiivse mõttekoja Heritage Foundationi 2019. aasta majandusvabaduse indeksi põhjal on Eesti maailmas 15. kohal. Esiviisikus on Hongkong, Singapur, Uus-Meremaa, Šveits ja Austraalia. Eesti edestab indeksis nii Leedut (21.) kui ka Lätit (35.). Meiega sarnase ajalooga riikidest kuulub esikahekümnesse vaid Gruusia, kes on kohe meie järel, 16. kohal. Eesti edu taga on 1990. aastate alguses valitud turumajanduslik kurss ja selle hoidmine viimase veerandsaja aasta jooksul.
Loe edasi
Viimastel aastatel on suurenenud töölkäijate arv ja järjest enam vahetatakse ka töökohti. IT ning äriteenuste sektoris on tekkinud juurde arvukalt uusi töökohti ja harudes, mille konkurentsivõime on langenud, on tõenäoliselt palju töökohti kadunud. Kuidas mõjutab aga uute töökohtade teke majanduse struktuuri? Kas hõive suureneb pigem tootlikumates majandusharudes?
Loe edasi
Ehkki Eesti palgad jäävad Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide tasemele tunduvalt alla, on Eesti palgatase võrreldes Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega üsna kõrge ning läheneb Lõuna-Euroopa omale. Kõrgem palk tähendab töötegijale suuremat sissetulekut ja mitmekülgsemaid tarbimisvõimalusi. Palgakasv on märk meie edust ja kiirest arengust. Euroopa kõrgema elatustasemega riikidele järelejõudmiseks peavadki siin palgad kasvama.
Loe edasi
Rahvastikuprognooside järgi ootab Eesti tööealist elanikkonda järgmiste kümnendite jooksul märgatav vähenemine ja vananemine. Inimeste hulk väheneb vanusegruppides, kus tööjõus osalemise määr on kõrge, ja suureneb madala osalusmääraga vanusegruppides. Tööjõupakkumise mõttes ei ole aga pilt nii tume: tööturul osalemist suurendavad pensioniea tõus ja inimeste tervise paranemine. Viimane peegeldub selles, et viimastel aastatel ongi tööturul osalemine kasvanud vanemates vanusegruppides.
Loe edasi
Statistikaamet teatas, et kaupade eksport vähenes märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Ehkki Euroopas nõrgenesid aasta alguses mitu majandusnäitajat, näib ekspordi vähenemine ikkagi liig mis liig. Siinne kirjatükk näitab tööpäevade arvu ja elektritarbimise andmeid kasutades, et märtsikuine ekspordi vähenemine on selgitatav tööpäevade arvu erinevusega 2017. ja 2018. aasta märtsis.
Loe edasi