Eesti viimase aja majandusnäitajate –  vähenenud tööpuudus, kasvav tööjõupuudus, kiirenenud majanduskasv ja inflatsioon – taustal on majanduse täiendav stimuleerimine riigieelarve abil arusaamatu. Riigieelarve majandust kuumendav mõju on aga tõenäoliselt suurem, kui näitab tänane hinnang struktuursele eelarvepositsioonile. Eelarvestiimuli mõõtmisel tuleks arvestada ka välistoetustega, mis mõjutavad nii eelarve tulusid kui ka kulusid.
Loe edasi
Keywords: 
Eesti ehitusmahud kasvasid eelmise aastaga võrreldes tervelt veerandi võrra, teatas statistikaamet esmaspäeval. Eesti inimestele meenutab see uudis kohe eelmist majanduskriisi. Kas hirmudel on alust, vaeb Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Loe edasi
3% suuruse majanduskasvuga jõuaksime Soomele järele 30 aastaga… kui vaid suudaksime sellist kasvutempot hoida Kaugemas vaates Eesti majanduskasv aeglustub ja sissetulekute ühtlustumine muutub veel aeglasemaks
Loe edasi
Naised teenivad meestest tunnis ligikaudu veerandi vähem Mehe palkamine sarnasele ametialale maksab aastas keskmiselt 3000 eurot enam kui naise palkamine 2014. aastal teenisid naised tunnis keskmiselt 1,5 eurot vähem kui mehed. Ligikaudu 50 senti palgaerinevusest tulenes sellest, et mehed töötasid kõrgemalt tasustatud ametites ja ligikaudu ühe euro suurune erinevus tulenes sellest, et mehed teenisid samadel ametialadel naistest enam (vt joonis). 
Loe edasi
Eesti majanduskasvu aeglustumist ei saa selgitada pelgalt nõrga välisnõudlusega, sest ka potentsiaalne majanduskasv on aeglustunud Investeeringute osakaal SKPs on viimaste aastate jooksul vähenenud ja oli kolmandas kvartalis aegade väikseim Majanduskasv kipub aeglustuma riikides, kus palgakasv on ületanud tootlikkuse kasvu
Loe edasi