Erakordselt hea seis majanduses on juba aastaid mühinal kasvatanud eestlaste poolt pangas hoitava raha hulka. Samas on hoiuste suurus väga erinev ning suurel osal majapidamistest on sääste endiselt sedavõrd vähe, et ka ajutine püsiva sissetuleku kaotus jätaks nad raskesse seisu, kirjutab Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
Loe edasi
Eesti  hinnakasv oli mullu 3,4%*, mis oli euroalal kiireim ja Euroopa Liidus Rumeenia järel teine. 2017. aastal jagasime euroalal 3,7%ga esikohta Leeduga. Euroala keskmine hinnakasv oli samal ajal vahemikus 1,5%–1,7%. Seega on viimasel paaril aastal hinnad Eestis kasvanud umbes kaks korda kiiremini kui ülejäänud euroalal keskmiselt. Miks? Põhjused võib laias laastus kokku võtta nii: siseriiklikult on esikohal maksutõusud ja kallinev tööjõud, välisteguritest energiahinna heitlikkus.
Loe edasi
Tööeas inimeste arv väheneb järgmise kümne aasta jooksul 30 000 võrra – seda on sama palju kui Kuressaares ja Viljandis elanikke kokku. Kahe linna jagu rahvast kõigest kümne aastaga ... Ja juba praegu kurdavad ettevõtjad tööjõu nappuse üle. Seda oludes, kus inimeste tööturul osalemise aktiivsus on läbi aegade suurim, sealjuures euroala suurim, ja tööjõud pole veel õieti kahanema hakanudki.
Loe edasi
Riikide eeldused ja võimalused majanduskasvuks on erinevad. Majanduskasv ei ole ühtlane, vaid võib aastate lõikes erineda, olla tsükliline. Majanduse kasvupotentsiaal ehk kasvuvõime, mille määravad muu hulgas riiklikud institutsioonid, inimeste hulk ning nende oskused ja teadmised, ettevõtete tootmisressursid, tootmistehnoloogia jne, seevastu aastate lõikes hüppeliselt ei muutu, vaid areneb järk-järgult. Kui vaadata Eesti majandust, siis stabiilselt ja kindlalt suudab see kasvada umbes 3–4% juures.
Loe edasi
Väljas kisub sügiseseks, ilmad on juba jahedamad. Peatselt tuleb ka talv, millele järgneb kevad, siis suvi, seejärel uuesti sügis. Keegi ei kahtle aastaaegade vaheldumises. Samamoodi ei maksa kahelda ka selles, et teatava korrapärasusega vahelduvad majanduseski päikselised päevad pilvisematega. Kord on majanduskasv kiirem ja siis jälle aeglasem või tabab majandust suisa langus. Miks see nii on ja millisesse aastaaega on praeguseks jõudnud Eesti majandus?
Loe edasi