Kas homo economicus on üldse inimene? (0)

Karsten Staehr

Eesti Panga ökonomist, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud

2017. aasta Nobeli majandusauhind anti Richard Thalerile Chicago ülikoolist panuse eest käitumisökonoomika uurimisse. Thaler on kogu oma karjääri vältel uurinud inimeste tegelikku käitumist ja selle mõju majanduslikele otsustele, sh säästmisele, investeerimisele ja tarbimisele.


Richard Thaler

72aastane Richard Thaler sündis USAs New Jerseys ja omandas doktorikraadi 1974. aastal Rochesteri ülikoolis. Enne 1995. aastal Chicago ülikooli ärikoolis professorina tööle asumist töötas ta Rochesteri ja Cornelli ülikoolis.


Nobeli auhinda ei anta tavaliselt ärikoolis töötavale majandusteadlasele, aga Richard Thaler on mitmes mõttes ebatavaline. Ta on tegelenud tõeliselt erialadevahelise uurimistööga, mis hõlmab nii majandusteadust, ärijuhtimist kui ka psühholoogiat. Thaler on töötanud paljudes eri valdkondades, millest mõned pälvivad ökonomistide tähelepanu harva. Märkimisväärne on seegi, et tema töö tulemusi on tihti praktikas rakendatud ning need on otseselt mõjutanud investorite, ettevõtjate ja valitsusasutuste otsuseid.

Majandusteoorias eeldatakse tavaliselt, et majanduses tegutsevad ratsionaalselt mõtlevad indiviidid. Homo economicus teeb alati seda, mis on talle parim, arvestades täielikult olemasolevat teavet, muu hulgas ka teadmisi kauge tuleviku kohta. Taoline kirjeldus on ahvatlev, kuna see väljendab  suurt usku kõigi inimolevuste võimetesse. Ratsionaalsuse eeldus näitab, et majandusteadlased ei arva sugugi, et nad teavad majandusest rohkem kui indiviidid, kelle käitumist nad uurivad.

Küsimus ei seisne selles, kas me peaksime homo economicus’e eelduses kirjeldatud äärmusliku ratsionaalsuse kõrvale jätma. Keegi ei ole ju nii teadlik, tulevikku vaatav ja loogiliselt mõtlev. Küsimus on hoopis selles, et millega ratsionaalsuse eeldus asendada. Kui me lihtsalt eeldaksime, et inimeste käitumises pole loogikat ega tervet mõistust, siis ei oleks sellest teadusele mingit kasu, sest teadlastel oleks võimatu inimkäitumist selgitada või ennustada. Richard Thaleri panus probleemi lahendamisse oli võtmetähtsusega, sest ta sidus majandusteaduse ja psühholoogia. Indiviidid on inimesed, ja nende käitumine on mitmel keerukal moel mõjutatud paljudest teguritest. Psühholoogia ja teiste käitumisteaduse harude abil on aga võimalik ennustada mõnd inimkäitumise mustrit, millel on majandusotsustele otsene mõju.

Üks oluline aspekt on see, et inimesed ei ole täiesti ratsionaalsed – võibolla seepärast, et kõigi võimalike tagajärgedega arvestamine tekitab liiga palju tüli või kulutusi ja see kaalub saadava kasu üles. Näib, et otsuste tegemisel on inimeste jaoks tähtis vaid piiratud arv aspekte ning kõik muu jääb tagaplaanile. See kognitiivne eelarvamus ehk raamimine (framing) võib tähendada, et olulised probleemid jäävad märkamata, aga teisalt vähendab see otsuse tegemise keerukust. Autoostja vaatab näiteks ainult Volvosid, sest tema peres on alati Volvoga sõidetud. Investor ostab näiteks ainult Eesti aktsiaid, sest ta elab Eestis. Nooruk valib näiteks oma haridustee ilma, et ta mõtleks, mis ala spetsialiste 40 aasta pärast vajatakse. Thaler on näidanud, et sellise piiratud ratsionaalsuse (bounded rationality) uurimine on tähtis, mõistmaks investeerimisvalikuid, tarbijate käitumist ja hinnakujundust finantsturgudel.

Thaler pani kahtluse alla ka ühe teise homo economicus’e eelduse järelmi, nimelt et inimesed on individualistid ja arvestavad ainult enda heaoluga. Tõde on hoopis see, et inimesed võrdlevad end teistega ja lasevad sel võrdlusel oma käitumist mõjutada. Ka siin leiame põhjuse psühholoogiast: kadedust, ahnust ja kaastundlikkust nähakse inimkäitumise peamiste tagantlükkajatena. Ebaratsionaalsete ajendite mõistmine aitab selgitada tarbijate käitumist, maksukuulekust ja suhtumist valitsusse. Perepea võib hakata uut autot tahtma, kui näeb, et naabrite garaaži on tekkinud uus ja suurem sõiduk. Heategevusele annetatakse selleks, et teisi aidata, et käituda altruistlikult. On selge, et enese teistega võrdlemine võib mõjutada ka majandusvallas tehtud valikuid.

Thaler ei ole rahuldunud ainult inimkäitumisest arusaamisega; ta on kasutanud seda arusaamist ka selleks, et töötada välja meetodid sellise käitumise mõjutamiseks, millel võivad olla halvad tagajärjed. 2008. aastal ilmus tema ja Cass Sunsteini sulest raamat „Nudge: Improving Decisions About Health, Wealth, and Happiness”. Termini „müksamine” (nudge) all mõtleb Thaler leebeid meeldetuletusi või infokillukesi, mis võivad otsuse tegemisel märkamata jääda. Kollane silt võib tarbijale meelde tuletada, et palju suhkrut on tervisele kahjulik. Tuludeklaratsiooni täitvale maksumaksjale võib ette hüpata aken, kus talle öeldakse, kuhu tema maksuraha läheb. Ühendkuningriigi valitsus on loonud nn nükkerühma (ametlikult käitumuslike tähelepanekute töörühm, Behavioural Insights Team), mille ülesanne on leida valdkondi, kus nükked paneksid inimesi oma valikute tagajärgedele mõtlema ja võibolla isegi oma otsuseid muutma.

Richard Thaler on Nobeli auhinna ausalt välja teeninud. Auhind läks majandusteadlasele, kes on kogu oma karjääri vältel leidlikult mõelnud ning tõstatanud põhiküsimusi inimeste majanduskäitumise kohta. Tema tunnustamine on aga ka märk laiemast trendist majandusteaduses – üha enam uuritakse eelarvamusteta, kuidas inimesed tegelikult käituvad. See nihe hakkas kiiremini avalduma pärast ülemaailmset majanduskriisi. Majandusteadus areneb pidevalt ning Richard Thaler on üks neist ökonomistidest, kes on selles valdkonnas teadmiste piire kõige rohkem avardanud.

 

Jaga

Add new comment