Tairi Rõõm: Eesti perede kalleim vara on kodu (0)

Tairi Rõõm

Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja

Euroala riikides korraldatud uuringust selgus, et nii nagu euroalal valdavalt, on ka Eestis inimeste peamiseks varaks nende kodu. Erinevalt teistest riikidest eelistavad Eesti pered hoida oma raha pangakontol – teistes euroala riikides on inimestel rohkem aktsiaid. Ärivara osakaal Eesti perede varades on aga tunduvalt suurem kui euroalal keskmiselt.

Peamise osa varadest moodustab kinnisvara

Lõviosa Eesti perede varadest moodustavad reaalvarad, finantsvarade osakaal on Eestis vaid umbes 10%. Euroala leibkondade varadest moodustavad finantsvarad suurema osa, 18%, ning ka seal on domineerivaks varade vormiks reaalvarad. Joonis 1 annab ülevaate varade struktuurist netovara kvintiilide lõikes. Netovara kvintiilid saadakse, kui leibkonnad järjestatakse selle alusel, kui palju neil on netovara, ning jagatakse viide võrdsesse gruppi. Joonisel toodud andmetest on näha, et varade struktuur netovara ülemises kvintiilis ehk leibkondadest rikkaima 20% seas erineb oluliselt alumistest kvintiilidest. Rikkamate leibkondade varad koosnevad suurel määral ärivaradest, mis moodustavad nende omandist keskmiselt ligikaudu kolmandiku. Alumistes netovara kvintiilides on seevastu ärivara osakaal väike ja peamiselt omatakse kinnisvara. (Ärivarade all on silmas peetud aktiivset ettevõtlusomandit ehk nende ettevõtete varasid, kus omanikud töötavad.)

 

Eesti peredel on teiste euroala riikidega võrreldes rohkem ärivara

Reaalvaradest moodustab kõige suurema osa leibkonna peamise elukoha ehk kodu väärtus, seda nii Eestis kui ka teistes euroala riikides (vt joonis 2). Võrreldes euroala riikide leibkondadega on Eesti peredel rohkem ärivara. Meil moodustasid ärivarad 2013. aastal 20% reaalvaradest. 2017. aastaks oli nende osakaal kasvanud ja ärivarad moodustasid 26% reaalvaradest. See osakaal on ligi kaks korda suurem kui euroala riikides keskmiselt. Euroala ja Eesti mitmekordne erinevus ärivarade osakaalus võib olla vähemalt osaliselt tingitud meie maksusüsteemist. Eestis ei maksustata reinvesteeritud kasumit, mis on teiste riikidega võrreldes erandlik. Meie maksusüsteem on ettevõtjatele soodne ja see on üks tõenäoline põhjus, miks Eesti peredel on suhteliselt palju ärivara.

 

Eesti elanikud on oma finantsvarade investeerimisel konservatiivsed

Finantsvarade struktuurist annab ülevaate joonis 3. Võrreldes euroala riikidega on Eesti leibkondade finantsvarad vähem hajutatud. Eestis hoitakse raha peamiselt pangahoiusel, samas kui euroala riikide leibkondadel on suuremal määral riskantsemaid varasid, nagu näiteks aktsiaid ja võlakirju, aga ka vabatahtlike pensionifondide osakuid. Sellel, et Eestis hoitakse oma rahalisi vahendeid peamiselt pangahoiusel, on mitu põhjust. Üks põhjus on siinsete perede konservatiivsus investeerimisel. Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring sisaldas küsimust selle kohta, kui suuri riske on inimesed valmis oma vara investeerides võtma. Koguni 73% vastas sellele küsimusele, et nad ei soovi investeerides üldse finantsriske võtta. See selgitab vähemalt osaliselt, miks oma finantsvarasid enamasti pangahoiusel hoitakse. Siiski on aktsiate ja võlakirjade osakaal finantsvarades kahe uuringu vahelisel perioodil suurenenud. Kui 2013. aastal moodustasid need finantsvaradest 5%, siis 2017. aastal juba 10%.

 

Mida konservatiivsemad ollakse varade investeerimisel, seda suurem on hoiuste osakaal finantsvarades

Joonis 4 annab ülevaate sellest, kui konservatiivsed on Eesti elanike riskieelistused võrreldes teiste euroala riikide inimestega. Samuti näeb jooniselt, kuidas on riskieelistused seotud rahaliste vahendite pangahoiusel hoidmisega. Selle põhjal ilmneb, et Eesti elanikel on keskmisest konservatiivsemad riskieelistused. Siiski on riike, kus ollakse veel vähem valmis investeerides finantsriske võtma kui Eestis (nt Portugal, Poola jne). Joonise Y-teljel on hoiuste osakaal finantsvarades ning X-teljel leibkondade osakaal, kes pole üldse valmis finantsriske võtma. Need muutujad on positiivselt korreleeritud, st riikides, kus elanike riskikartlikkus on suurem, hoitakse ka suuremat osa oma finantsvaradest pangahoiusel ja ei investeerita seda riskantsematesse varadesse. Eesti kuulub selle joonise põhjal riikide gruppi, kus ollakse ühtlasi riskikartlikumad ja hoitakse suuremat osa oma finantsvaradest pangahoiusel.

 

Märkused: Leibkonnad, kus likviidsed varad moodustavad alla poole kuisest sissetulekust, on valimist välja jäetud. Finantsvaradest on välja jäetud erapensionid. Kuna mitmes riigis on kohustuslik tööandjapoolne erapension (occupational pension), siis sageli ei ole töötaja seda tüüpi finantsvara endale vabatahtlikult valinud.


Taustainfo

Eesti Pank avalikustas 1. oktoobril Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu tulemused. Sarnaseid leibkondade küsitlusi korraldavad kõigi euroala riikide keskpangad ja peale nende ka Poola ja Ungari. Eestis on uuringut läbi viidud kahel korral, 2013. ja 2017. aastal.

Jaga

Add new comment