Jaemüük ei reageerinud sel kevadel piirangutele sellise ehmatusega nagu 2020. aastal ja tavapärase poeskäimise vähenemise kompenseerisid veebipoodide tellimused. Eelmise aastaga võrreldes ületas eraisikute e-ostude väärtus märtsis ja aprillis kaardimakseid tavapoodides kolm korda.

Praeguseks poolteist aastat kestnud pandeemia ajal langes Eesti jaemüük aastavõrdluses ainult ühel kuul – eelmise aasta aprillis. Sellega eristume ülejäänud Euroopa Liidust, kus jaekaubanduse areng on olnud hüplikum ja sõltunud rohkem sellest, kuidas valitsused on äritegevust piiranud või uuesti avanud (vt joonis 1).

Traditsioonilise müügilanguse veebruaris-märtsis korvas e-kaubandus

Kuigi Eestis oli 2019. aastal veebist ostjate osakaal ELi keskmisest pisut kõrgem[1] ja 2020. aasta eriolukorra ajal kasvas veebiostude maht järsult, ei kompenseerinud siis e-kaubandus traditsiooniliste müügikohtade käibe vähenemist. Ent teise pandeemialaine harjal veebruaris-märtsis kasvas jaemüük pigem koroonaeelsele ajale omases tempos. Teenuste tarbimine oli niikuinii piiratud ning tarbijate ja kaupmeeste valmisolek kiiresti veebi kolida mullusest parem. Tavapärased poodides tehtavad kaardimaksed aasta alguses küll vähenesid, kuid languse korvas pangalingi ja e-kaubanduse kaardimaksete kasv (vt joonis 2). 2021. aasta märtsi lõpuks oli jaekaubanduse mahuindeks 8% kõrgem kui pandeemiaeelses märtsis 2019. aastal.

* E-kaubanduse maht hõlmab lisaks e-kaubanduse kaardimaksetele Eestis ja välismaal ka pangalingi e-ostude ja avatud panganduse[2] tehingute hinnangulist mahtu.

E-ostud välismaalt ületasid makseid välismaal kohapeal

Alates 2020. aasta sügisest on Eesti majapidamised saatnud e-oste tehes välismaale rohkem raha, kui välismaal reisides kohapeal kulutanud. Kui eelmise aasta kevadel vähenesid nii tavalised kaardimaksed välismaal kui ka e-ostud välismaalt (vt joonis 3), siis pandeemia teise laine ajal on e-kaubanduse ostude maht välismaalt jällegi kasvanud. See tähendab, et veebikaubanduses on rahvusvahelised veebipoed olnud alternatiiviks kodumaistele traditsioonilistele kauplustele, kui viimased on olnud suletud. Samas võib statistika välismaalt tehtud oste mõnevõrra üle paisutada, sest välismaise maksevahendaja kasutamine Eesti kaupmehe poolt kajastub samuti ostuna välismaalt.

E-kaubanduse kasv jätkub

2020. aasta suvi näitas, et piirangute kadudes taastuvad nii kaubandus kui ka n-ö vanad makseviisid kiirelt ning e-kaubanduse roll väheneb. Samas kasvas e-kaubanduse maht juba enne pandeemiat suurusjärgus 20% aastas. See trend jätkub koos uute maksevõimaluste (sh avatud pangandus) kiire levikuga. Lisaks tuleb arvestada, et ostetud kaupade eest tasutakse ka tavaliste ülekannete või järelmaksuga, mistõttu on hinnang e-kaubanduse mahule pigem konservatiivne. Pandeemia tõi rohkem oste e-platvormidele, mis omakorda kiirendab e-kaubanduse edaspidist arengut.