Kasumlikkuse alanemine nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet

Autori Taavi Raudsaar pilt

Taavi Raudsaar

Eesti Panga ökonomist

Postitatud:

06.05.2016

  • Ettevõtete kasumid vähenesid müügitulu kahanemise ja tööjõukulude kasvu tõttu ka 2015. aasta teisel poolel
  • Ekspordi ahtad väljavaated ja tööjõukulude suhteliselt kiire kasv jäävad ettevõtete majandustulemusi mõjutama ka ettevaates
  • Ettevõtete laenumaksevõimet toetavad seni kogutud kasumid, väikesed laenuteenindamiskulud ja finantsvarade kasv
  • Kui ettevõtete laenumaksevõime nõrgeneb, siis see võib edaspidi halvendada pankade laenukvaliteeti

Eesti ettevõtete majandusnäitajad halvenesid ka 2015. aasta teisel poolel. Ettevõtete müügitulu vähenes kesiste ekspordivõimaluste tõttu ja see koos palgakulude kiire kasvuga tõi kaasa ka kasumi jätkuva kahanemise. Ettevõtlussektori kasum vähenes 2015. aastal kokku ligikaudu 10%. Kasum kahanes seejuures enamikul tegevusaladel, enim veonduse ja laonduse, tööstuse ja energiaettevõtetes (vt joonis 1). Ekspordi ahtad väljavaated ja tööjõukulude suhteliselt kiire kasv jäävad ettevõtete majandustulemusi mõjutama ka ettevaates.

Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa

Ettevõtete laenumaksevõimet toetavad seni kogutud kasumid, väikesed laenuteenindamiskulud ja finantsvarade kasv. Kasumi kahanemise tulemusel on ettevõtete omakapitali kasv peatunud ja 2015. aastal see vähenes. Seetõttu suurenes mõnevõrra ettevõtete finantsvõimendus ehk võla ja omakapitali suhtarv (vt joonis 2). Tänu varem kogutud kasumitele on ettevõtete omakapitali tase vaatamata mõningale langusele rahvusvahelises ja viimase kümne aasta võrdluses siiski suhteliselt kõrge. 

Ettevõtete võlg ja omakapital

Müügitulu kahanemisele vaatamata on varasemast väiksemate põhivarainvesteeringute tõttu suurenenud ettevõtete likviidsed varad. Viimane kajastub eelkõige endiselt hoogsas hoiuste kasvus. 2015. aastal suurenesid nii Eestis tegutsevates pankades kui ka välismaal hoitavad hoiused ligikaudu 12%. Tänu hoiuste kasvule suurenes ka lühiajaliste võlakohustuste kaetus likviidsete finantsvaradega. Seega võib väikestel põhivara­investeeringutel olla finantsstabiilsuse seisuko­hast ka lühiajaline positiivne mõju. Püsivalt taga­sihoidlikumad investeeringud võivad aga vähen­dada majanduse pikaajalist kasvuvõimekust ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning mõjutada seeläbi negatiivselt ka finantsstabiil­sust.  Madala baasintressimäära tõttu kulub ettevõtetel intressimakseteks märkimisväärselt vähem raha ja ka see toetab nende maksevõimet ja likviidsete varade kasvu.

Seni pole kasumite vähenemine ettevõtetele veel suuri makseprobleeme kaasa toonud. Maksehäirete ja maksuvõlgadega ettevõ­tete arv 2015. aasta teisel poolel veidi suurenes, kuid on viimase 10 aasta võrdluses endiselt väga väike (vt joonis 3). Maksuvõlgadega ettevõtete arv, mis viimase majanduskriisi ajal hakkas maksekäitumise näita­jatest esimesena halvenema, on viimase paari aasta jooksul suurenenud enim tööstuses, põllu­majanduses, ehituses ning veonduses ja laon­duses. Kuid ka nendes sektorites ei ületa võlga­dega ettevõtete osakaal majanduskriisieelset taset.

Ettevõtete maksekäitumine


Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.