18.10.2024
Madalad intressimäärad tõstavad varade hindu ja mõjutavad finantsasutuste kasumlikkust
Mari Tamm
Eesti Panga ökonomist
- Madalate intressimäärade perioodil on Eestis tõusnud nii börsiaktsiate kui ka kinnisvara hinnad, kuid see on suuremas osas selgitatav kasumite ja sissetulekute kasvuga.
- Eesti pankade kasumlikkus madalate intressimäärade mõjul oluliselt ei vähene, kuna viimastel aastatel välja antud varasemast kõrgema riskimarginaaliga laenude osakaal laenuportfellis pidevalt suureneb.
- Teenitava tulu vähenemine ajendab finantsasutusi otsima tulude teenimiseks täiendavaid võimalusi, mis võib tuua kaasa riske.
Madalate intressimäärade keskkond võib mõjuda finantssektorile nii soodustavalt kui ka pärssivalt. Viimastel aastatel on inflatsioon ja majanduskasv paljudes maailma piirkondades püsinud väikesed. Keskpangad on seetõttu langetanud rahapoliitilisi intressimäärasid ja omandanud riigivõlakirju, mis on kaasa toonud erakordselt madalad intressimäärad ka finantsturgudel. Keskpankade sammud paraja inflatsiooni nimel toetavad majanduskasvu ja seeläbi ka finantssektori tegevust. Samas võib madalate intressimäärade keskkond põhjustada riske finantssektori toimimisele.
Madalate intressimäärade keskkond mõjutab varade hindasid ja finantsasutuste kasumlikkust. Rahapoliitiliste intressimäärade langetamise ja keskpankade võlakirjaostude mõjul langeb võlakirjade tootlus. Näiteks mitme euroala riigi võlakirja tootlus on selle aasta esimesest poolest olnud lühemaajaliste tähtaegade osas negatiivne. Investorid otsivad seetõttu muid varasid, kuhu raha paigutada ning võtavad tulususe säilitamise nimel suuremaid riske. See põhjustab jällegi varade hindade tõusu ja suurendab riski varade hindade järsuks kukkumiseks. Samuti mõjutab intressitase finantsasutuste kasumlikkust sõltuvalt sellest, milline on nende varade ja kohustuste struktuur, ja võib seega mõjutada ka nende maksevõimet.
Kinnisvara hindade tõus Eestis on selgitatav varasema suure hinnalanguse ja sissetulekute kasvuga. Suurima osa kinnisvaraturust moodustavad tehingud korteritega, mille keskmine hind on tõusnud 2012. aastast Maa-ameti andmetel keskmiselt 10% aastas. Selleks et hinnata kinnisvarahindade arengut üldises majanduskeskkonnas ja märgata võimalikke ülehinnatuse ilminguid, võib vaadata kinnisvara hindu suhtena sissetulekusse ja kuidas see suhe on pikaajalise keskmise näitaja suhtes muutunud. Korteritehingute keskmise hinna ja keskmise brutokuupalga suhtarv on nii Eesti kui ka Tallinna puhul viimastel aastatel küll tõusnud, kuid jääb oma pikaajalisest keskmisest endiselt madalamaks.
Madalad rahaturu intressimäärad mõjutavad Eesti pankade intressitulu. Eesti pankade väljastatud laenud on valdavalt ujuva intressimääraga. Seega kandub laenulepingute baasintressimäära langus, enamasti EURIBORi langus pankade intressitulusse üle suhteliselt kiiresti. Samas on pangad buumijärgsetel aastatel välja andnud varasemast kõrgema intressimarginaaliga laene ning nende lepingute osakaal laenuportfellis järjest suureneb ja see suurendab intressitulu. Lisaks sellele sõlmitakse uusi laenulepinguid juba tingimusega, mis võimaldab negatiivse baasintressi lugeda nulliks.
Madalate intressimäärade mõjul on vähenenud ka pankade intressikulu. Eesti pangad rahastavad oma tegevust peamiselt hoiuste ja emapankadelt saadud vahenditega.
Madalate intressimäärade keskkond mõjutab ka kindlustussektori kasumlikkust ning investeerimis- ja pensionifondide tootlust. Võlakirjade tootluse langus tähendab, et ka kindlustusseltside ja võlakirjadesse investeerivate fondide investeeringutelt teenitav tulu väheneb. Kahjukindlustusseltside sõlmitavad lepingud on suhteliselt lühiajalised ja seltsid saavad tooteid sagedamini vastavalt muutunud turutingimustele ümber hinnastada. Elukindlustusseltside kasumlikkust mõjutavad madalad intressimäärad ja nende püsimajäämine rohkem, kuna nende kohustused klientide ees on pikaajalised. Suurim mõju on seltsidele, kellel on klientide ees garanteeritud intressimääraga kohustusi. Ligikaudu 40% Eesti elukindlustusseltside kliendilepingutest on tagatud intressimääraga, millest omakorda ligikaudu 60% tagatud intressimääraga 3,5% ja rohkem.
Teenitava tulu vähenemine ajendab finantsasutusi otsima tulude teenimiseks täiendavaid võimalusi, mis võib tuua kaasa riske. See võib tähendada olemasolevate ärimudelite muutust, kui finantsasutused keskenduvad tulusamatele ärivaldkondadele ja lõpetavad vähem tulusate teenuste pakkumise. Kasumlikkust saab toetada ka üldise kuluefektiivsuse parandamise läbi. Samuti võivad finantsasutused asuda kasumlikkuse säilitamiseks võtma suuremaid riske laenude väljastamisel või investeeringute tegemisel. Seega võib madalate intressimäärade keskkond mõjutada finantssektorit muutuma efektiivsemaks, kuid võib kaasa tuua ka uusi riske.
Vaata ka Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2015
Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
Postitatud:
04.12.2015