Meenemüntidest Eestis ja teistes Euroopa riikides

Igal mündil on oma lugu, mis algab soovist midagi olulist ja südamelähedast jäädvustada. See soov või idee vormitakse kavandiks ja valatakse hõbedasse-kulda. Nii ei ole ükski meenemünt pelgalt münt, vaid tükike ajaloost, rahvuse kultuurist, meie loost.

Eesti Pank on alates Eesti taasiseseisvumisest 1992. aastal ringlusse lasknud kuld- ja hõbemünte erinevate tähtpäevade ja isikute jäädvustamiseks. Alates euro kasutuselevõtust 2011. aastal oleme selliseid pühendusega münte teinud 21 (18 hõbemünti, kaks kuldmünti ja üks bimetallist ehk kuld-hõbemünt).

Eesti väärismetallist müntidel oleme kujutanud Eesti riigi olulisi tähtpäevi: kui Eesti liitus euroalaga ja kui Eesti Vabariik tähistas 100. aastapäeva. Kumbagi tähtpäeva tähistasime korraga kahe mündiga. Ka olümpiamängude puhul emiteeritavad hõbemündid on panga pikaajaline traditsioon koostöös Eesti Olümpiakomiteega – Eesti sportlaste saavutused olümpiamängude ajal on jäädvustatud meenemündile.

Sarjana võib esile tõsta ka hansalinnade münte. Eesti hansalinnadest kolm – Tallinn, Viljandi ja Pärnu – on jõudnud juba mündile, oma järge on ootamas veel hansalinn Tartu münt. Hansamüntide sari juhib tähelepanu Eesti ajaloole ja meie linnade arengule: Hansa Liidu aeg oli Eesti jaoks paljudes valdkondades hiilgeaeg. Sarnaselt tänapäevaga olime Hansa Liidu ajal tihedalt Euroopaga seotud ja sellest ajast pärinevad meie kaunid vanalinnad.

Tähelepanuväärsel osal Eesti meenemüntidest on jäädvustatud Eesti inimesi, riigi- ja kultuuritegelasi, kelle panus on märkimisväärselt mõjutanud Eesti arengut ja kujunemist iseseisvaks vabaks riigiks. Olgu selleks kirjanik Eduard Vilde, keda võib pidada Eesti esimeseks professionaalseks kirjanikuks ja kelle loomingut hinnatakse kõrgelt ka tänapäevalgi; muusik ja helilooja Miina Härma, kes on enda loodud koorilauludega andnud suure panuse ka tänapäeva laulupidude repertuaari; või üks olulisemaid Eesti riigimehi Jaan Tõnisson, kes oli Eesti riigivanem ja nõudis esimese tipp-poliitikuna Eestile täielikku iseseisvust.

Peale nimetatute on hõbemüntidele jõudnud veel helilooja ja muusik Raimond Valgre, riigimehed Jaan Poska ja Jüri Jaakson ning Eesti rahvusliku liikumise eestvedaja ja ajakirjanik, Eesti Vabariigi hümni autor Johann Voldemar Jannsen. Eesti rahvuse ja riigiga seotud meenemündid on olnud ka mündihuviliste seas ühed armastatumad.

Tänavu on Eesti Pank välja andnud kolm meenemünti: hansalinn Pärnule ja Tokyo olümpiamängudele pühendatud hõbemündi ning äsja, septembri alguses Eesti riigitegelase ja diplomaadi Friedrich Karl Akeli 150. sünniaastapäevale pühendatud hõbemündi.

Pilt

Aastal 2022 on Eesti Pangal plaanis välja lasta kaks hõbemünti: Pekingis toimuvate taliolümpiamängude puhul ning kaugsõidukapteni ja kontradmirali, Eesti Kaitseliidu, piirivalve ja merejõudude looja Johan Pitka 150. sünniaastapäeva puhul. Samuti emiteerime ühe kuldmündi, mis on pühendatud Liivimaa maapäevale.

Nii nagu igal pool mujalgi, on ka kõikidel huvilistel Eestis võimalik esitada oma ideid meene- ja pühendusmüntide emiteerimiseks. Julgustame kõiki seda võimalust kasutama ja saatma meile uute müntide ettepanekuid. Kasuta selleks keskpanga veebilehel olevat vormi.

Kui palju ja millistel teemadel münte teevad aga teised Euroopa riigid?

Heitsime Eesti müntide kõrval pilgu aastatel 2015–2021 välja antud meenemüntidele järgmistes riikides: Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Slovakkia.

Silma jäi, et hõbemünte emiteeritakse rohkem kui kuldmünte: kuldmünte emiteerivad suuremad riigid aastas mitu, väiksemad riigid kas ühe või suisa mitte ühtki. Näiteks Läti emiteeris tänavu kuldmündi, mis on pühendatud võtmele kui ühele müstilisele ja paljutähenduslikule sümbolile (enne seda vermitud kuldmünt on aastast 2018). Väärismetallist sõltumata on meenemüntidel kujutatavad teemad valdavalt samad ja silma jäid kolm enam levinud valdkonda.

1. Valitsejate ja oluliste isikute auks antakse välja 16–24 münti aastas ja nende hulgas on enim Prantsusmaa, Austria ja Hispaania valitsejaid ja riigijuhte, kirjanikke, teadlasi, kunstnikke ja pühakuid. Nii mõnegi isiku auks on välja antud lausa mitu münti. Näiteks Austria on pühendanud terve mündiseeria ertshertsoginna Maria Theresiale, kes oli juba oma eluajal legend ja keda peetakse veel tänapäevalgi inimlike vooruste kehastuseks. Mitmel korral on Austrias mündile jõudnud helilooja Wolfgang Amadeus Mozart, Prantsusmaal näiteks Napoleon Bonaparte, Hispaanias kuningas Felipe VI.
2. Kultuuri ja arhitektuuri teemal on emiteeritud 12–25 münti aastas ja paljud mündid ilmuvad sarjadena, nt muuseumid, ajastud, linnad. Müntidel kujutatud objektide hulgas on näiteks Viini Filharmoonia, Don Quijote (samanimelise romaani teise osa ilmumise 400. aastapäeva puhul), Euroopa ajastud (barokk, renessanss jms), Pariisi arhitektuuripärlid, Madridis asuva Prado muuseumi teosed, Itaalia basiilikad.
   Pilt

   

   100eurose nimiväärtusega üheuntsine puhtast kullast münt, millel on kujutatud Viini Filharmoonia kuldse saali orelit, mida maailm tunneb Viini filharmoonikute uusaastakontserdilt (Austria, 2021). Foto: Münze Österreich

3. Ajalooliste sündmustega seotud münte on aastas ringlusse lastud 9–16 ja neil meenemüntidel on kujutatud tähtpäevi nii tänapäevast kui ka kaugemast minevikust. Näiteks Prantsusmaa pühendas meenemündi Euroopas 70 aastat kestnud rahule, samuti tähistas Prantsusmaa mitme meenemündiga Berliini müüri langemise 30. aastapäeva (Saksamaa ja Prantsusmaa lasid sel puhul ringlusse ka samasuguse erikujundusega 2eurose pühendusmündi). Meenemündile on jõudnud veel riigi põhiseaduse kehtestamise aastapäev (Itaalia ja Hispaania), Suessi kanali avamise 150. aastapäev (Malta), naiste valimisõigus (Malta) ja reformatsiooni 500. aastapäev (Saksamaa).

Eraldi teemana tasub esile tõsta noortele ja lastele mõeldud münte. Prantsusmaa on nende meenemüntide emiteerimisel silmapaistvamaid. Nendel meenemüntidel on kujutatud tuntud multifilmi-, koomiksi- ja raamatutegelasi, näiteks Miki Hiirt (Mickey Mouse), Väikest Printsi, Asterixi, Harry Potterit. Belgias on meenemüntidele jõudnud aga 1958. aastal Belgia kunstniku ja kirjaniku Pierre Cullifordi loodud koomiksikangelased smurfid; samuti on smurfidega meenemünte teinud Prantsusmaa. Saksamaal on hõbemüntidele jõudnud näiteks vendade Grimmide muinasjututegelased (hunt ja seitse kitsetalle, Lumeeit jt).

Pilt

20eurone hõbemünt, millel on kujutatud vendade Grimmide muinasjututegelasi hunti ja seitset kitsetalle (Saksamaa, 2020). Foto: Münze Deutschland

Selliseid noortele mõeldud münte antakse tavaliselt välja sarjana ja erinevas vääringus. Prantsusmaa kujutab oma koomiksitegelast Asterixi koguni 24 erineval mündil, Miki Hiirega münte on 16 ja müntide nimiväärtus on 10 või 50 eurot, kuid mõne kuldmündi müügihind võib ulatuda peaaegu 3000 euroni. Sama tegelaskujuga mündisarjad võivad korduda läbi aastate.

Austria on välja andnud münte lapse sünni tähistamiseks, nt mündisarja „Baby-Euro-Münzensatz“ ja õnnemündi „Glücksjeton“.

Eestil ei ole otseselt lastele mõeldud meenemünti, küll on meil lapse kujundatud 2eurone käibemünt: 2019. aastal valmis laulupeo 150. aastapäevale pühendatud münt Tõrvast pärit Grete-Lisette Gulbise kavandi järgi. Selle mündi kujunduskonkurss on siiani kõige populaarsem Eestis – konkursile laekus 8000 tööd.

Münte tehakse lisaks tavapärasele ümmargusele kujule ka täiesti erisuguse kujuga, nagu näiteks sellised Prantsusmaal emiteeritud kuld- ja hõbemündid:

Pilt

5000eurose nimiväärtusega ühekilone kuldmünt „French Excellence: Boucheron“ on prantsuse juveelitootja Boucheroni 160. aastapäeva tähistamiseks emiteeritud münt. Münt on kaheksanurkse kujuga ja imiteerib smaragdi kuju. Luuderohulehte kaunistavad 31 teemanti. Münt maksab 145 950 eurot (Prantsusmaa, 2018). Foto: Monnaie de Paris

Pilt

10eurone hõbemünt „French Excellence: Boucheron“ on prantsuse juveelitootja Boucheroni 160. aastapäeva tähistamiseks emiteeritud, luuderohulehe kujuga münt. Luuderohi on selle ettevõtte ikooniline sümbol (Prantsusmaa, 2018). Foto: Monnaie de Paris

Pilt

200eurose nimiväärtusega üheuntsine kuldmünt „French Excellence: Guy Savoy“ on pühendatud Michelini tärniga pärjatud tippkokale Guy Savoyle, kelle restoran on kuulutatud maailma parimaks. Münt on munakujuline, viidates ühele kulinaarias enim kasutatud toiduainele (Prantsusmaa, 2017). Foto: Monnaie de Paris

Pilt

10eurone hõbemünt „Hedwig“ – öökull, mille Hagrid kinkis Harry Potterile tema 11. sünnipäevaks ja kes hoiab oma noka vahel kirja, et Harry Potter on vastu võetud Sigatüüka nõiakooli (Prantsusmaa, 2021). Foto: Monnaie de Paris

2021. aastal emiteeritud huvitavamatest müntidest väärib märkimist näiteks Läti abielule pühendatud hõbemünt: see on absoluutse jaatusega münt, mille mõlemad pooled ütlevad rõõmsalt „JAH“.

Pilt

5eurone kuldsete detailidega hõbemünt „JAH“, mis on pühendatud abielule ja väljendab absoluutset jaatust (Läti, 2021). Foto: Latvijas Banka

Samuti Austria hõbemünt „Milchstrasse“, millel on kujutatud Linnutee galaktikat ja münt ise on S-tähe sarnane, meenutades nii meie kodugalaktika kuju.

Pilt

20eurone hõbemünt „Milchstrasse“ on pühendatud Linnutee galaktikale ja münt ise on S-tähe sarnane, meenutades meie kodugalaktika kuju (2021) Foto: Münze Österreich / Michael Stelzhammer