Eesti  hinnakasv oli mullu 3,4%*, mis oli euroalal kiireim ja Euroopa Liidus Rumeenia järel teine. 2017. aastal jagasime euroalal 3,7%ga esikohta Leeduga. Euroala keskmine hinnakasv oli samal ajal vahemikus 1,5%–1,7%. Seega on viimasel paaril aastal hinnad Eestis kasvanud umbes kaks korda kiiremini kui ülejäänud euroalal keskmiselt. Miks? Põhjused võib laias laastus kokku võtta nii: siseriiklikult on esikohal maksutõusud ja kallinev tööjõud, välisteguritest energiahinna heitlikkus.

Alkohoolsete jookide hinnad kasvasid kahe eelmise aastaga Eestis kokku pea 20%, euroalal aga üksnes 3%. Tervelt kolmandik Eesti ja muu euroala hinnakasvu erinevusest langes eelmisel aastal alkoholiaktsiisi tõusu arvele. Peale selle on alkohoolsete jookide hinda tõstnud ka jaemüüjate juurdehindlus. Praeguseks on see kaubagrupp üks Euroopa kallimaid. Viimased riikidevahelised võrdlusandmed pärinevad aastast 2017, kui alkohol oli Eestis 12% kallim kui vanas Euroopas ehk viieteistkümnes riigis, mis Euroopa Liiduga esimesena liitusid. Eelmise aasta hinnamuutusi arvestades ületame nüüdseks Euroopa keskmist hinnataset ilmselt juba ligi 20%.

Teine põhitegur, mille arvele langeb samuti umbes kolmandik eelmise aasta hinnakasvu erinevusest, on olnud energia kiirem hinnatõus Eestis võrreldes ülejäänud euroalaga. Kuigi nafta maailmaturuhinna kõikumine kandub Euroopa riikides kütuse tanklahinda üle üsna sarnaselt, avaldab see Eesti tarbijahinna koondnumbrile suuremat mõju, sest siinse tarbija kogukuludest moodustab energia suhteliselt suurema osa. Eestis on nafta maailmaturu hinna kallinemisele lisandunud veel ka kütuseaktsiisi tõus. Möödunud aastal andis naftapõhistest energiakandjatest veelgi suurema löögi tarbijate rahakotile hoopis elektrienergia kallinemine. Valdavalt Põhjamaade hüdroenergia kallinemisest tingitud elektri börsihinna tõus mõjutas otseselt Eesti kodutarbija elektriarveid.

Tööstuskaupade hinnad on Euroopa riikides kasvanud küllaltki ühtlases tempos, sest üldiselt kaubeldakse kõikides riikides enam-vähem samade toodetega. Sel põhjusel jääb ka Eestis müüdavate tööstuskaupade hind Euroopa keskmise lähedale. Mõnd kaupa aga on Eestist osta juba suhteliselt kallis, näiteks jalanõude ja riiete hinnad ületasid 2017. aastal Euroopa keskmist 12–15%. Internetikaubanduse ulatuslikuma leviku ja konkurentsi tihenemise tõttu võib siiski arvata, et üldiselt võttes ei hakka tööstuskaupade hinnakasv teisi riike edestama. Arvatavasti suurendab konkurentsi ka möödunud aasta lõpus e-poodidele kehtestatud geoblokeeringu keeld.

Kõige fundamentaalsem ja kestvam põhjus, miks Eesti hinnakasv on ületanud euroala keskmist hinnakasvu ja miks see jääb nii ka eelolevatel aastatel, on tööjõu kallinemine. Kõige enam kajastub tööjõukulude kasv teenuste hinnas. Siin on vanale Euroopale järelejõudmise ruumi veel küllaga ― 2017. aastal olid Eestis pakutavad teenused keskmiselt 45% odavamad. See vastab enam-vähem ka palgavahele. Kui soovime, et Eesti palgad jõuaksid rikkamatele riikidele järele, tõusevad ühes sellega paratamatult ka teenuste hinnad. Kui maksutõusud ja energiahinna kõikumine võivad Eesti inflatsiooni euroala keskmisest kõrgemale tõsta mõnel üksikul aastal, siis tööjõu kallinemine mõjutab Eesti hinnatõusu pidevalt ja hoiab seda euroala kiiremate hulgas senikaua, kui Eesti majandus on jõukamatele riikidele järele rühkimas.

* Vaadeldud on ühtlustatud tarbijahinnaindeksi muutust.

Artikkel avaldati ERR uudisteportaalis 22. veebruaril 2019