Pikemaks veninud viiruskriis on pannud tavatuid lahendusi otsima nii ettevõtteid, kodumajapidamisi kui ka valitsust. Samas on iga kriis ajutine kõrvalekalle ning tegeleda tuleks ka pikemaajalise plaaniga, mis parandaks tulevikus Eesti inimeste elujärge.

Selle aasta esimene pool kujuneb oodatust raskemaks. Majandus tõmbub kokku nii esimeses kui ka teises kvartalis. Teisalt on tagasilöök väiksem kui eelmisel kevadel, hoolimata sellest, et viroloogiline olukord on märksa tõsisem ja selle ohjeldamiseks võetud meetmed võrreldavalt karmid. Kehtivad piirangud pigistavad endiselt tugevamini neid majandusharusid, mis on kriisi algusest saati enim kannatanud – hotellid, restoranid, turism, reisijatevedu ja meelelahutus. Need tegevusalad on püsinud peaaegu muutumatus madalseisus alates kriisi algusest. Eelmise aastaga võrreldes on märksa keerulisem ka kaubandusel, ent osalist väljapääsu pakuvad poodnikele edukalt käiku läinud veebipoed, mis aitavad piirangute mõju leevendada. Ulatuslikke ümberkorraldusi on tulnud teha pea iga valdkonna ettevõtetel.

Majandus võtab selgema kursi taastumisele tänavuse aasta teises pooles, kui vaktsineerimine edeneb hoogsalt ja piirangutest on võimalik vabaneda. Majapidamised on viimase aastal jooksul igas kuus hoiustanud umbes kaks korda rohkem raha kui enne pandeemiat. See toidab lootust, et  majandus taastub teisel poolaastal, mil on võimalik rohkem tarbida. Sarnast muutust nägime ka möödunud aasta kolmandas kvartalis, kui piiranguid leevendati. Täiendava suure tõuke, kuigi lühiajalise ja ajutise, annab tarbimisele ka teisest pensionisambast väljavõetav raha. Ligikaudu 150 000 inimest on avaldanud soovi teisest sambast lahkuda, võttes keskmiselt välja enam kui viiekordse keskmise palga ― ühtekokku umbes 1,3 miljardit eurot. Küsitlustest saab järeldada, et jooksvateks kulutusteks soovitakse kasutada sellest umbes pool, mis toob kaasa ajutise hüppe tarbimises ja moodustab suure osa järgmise aasta 5% majanduskasvust. Teisest sambast lahkumine on igaühe isiklik otsus, ent peale raha väljamaksmist saab sellest pensionäride toimetuleku probleem kogu Eesti tulevikuühiskonna jaoks, mille lahendamisega tuleb alustada kohe.

Enne, kui majandus pöördub tõusule, jõuab tööpuudus veelgi suureneda. Samas ei tule tööpuuduse kasv nii järsk kui mullu. Eesti paistis eelmisel aastal teiste Euroopa riikide seas välja kriisi suhtes väga tundliku tööturuga – kuigi siinne majanduslangus oli Euroopas üks väiksemaid, tõi see kaasa ulatuslikuma hõive vähenemise teiste riikidega võrreldes. Majanduskriisis kohaneb tööturg reeglina kolmel viisil: tööpuudus tõuseb, palgad langevad või mõlemad korraga. Sel korral on ettevõtted valdavalt kärpinud töötajate hulka, samal ajal, kui palgad on olnud tõusuteel. Pärast hetkelist tardumist eelmise aasta kevadel kasvas keskmine palk aasta teises poolesumbes 5%. Märkimisväärne oli see, et palgad tõusid ka neis tegevusvaldkondades, kus töötajate arv kahanes. Erandina kahanesid palgad majutuses ja toitlustuses ning meelelahutuses. Selle aasta jaanuaris palgakasv mõnevõrra aeglustus, ent ettevõtete hoiuste kiire kasv viitab sellele, et suuremal osal ettevõtetest pole tõenäoliselt vajadust palgakulusid lähiajal koomale tõmmata. Kuna selle aasta koroonapiirangud rõhuvad peamiselt niigi raskustes tegevusalasid, ei too need kaasa ka töökohtade ulatuslikku kadu. Nagu eelmiselgi aastal, pakub ettevõtetele töökohtade säilitamisel tuge valitsuse abiprogramm.

Eesti riigil on head võimalused kriisi käigus süvenenud eelarve puudujääki vähendada. Neid eelduseid on mitu: oodatav hüpe tulu-, tööjõu- ja tarbimismaksude laekumises, taanduv vajadus maksumaksja rahaga majandust turgutada ja Euroopa fondidest laekuv raha. Mullu oli puudujääk 4,8% ja tänavu on see eeldatavasti 6,1%, ent majandusolukorra paranemine järgmisel aastal peaks võimaldama puudujääki kahandada 2%ni SKPst ehk majanduse mahust. Samas tuleb otsa vaadata tõsiasjale, et riigi kulud ületavad süsteemselt tulusid. Probleem ei seisne kaugeltki ainult kriisis tekkinud puudujäägis, vaid riigirahanduse alustalad on viimaste aastatega paigast nihkunud. Rahandusministeeriumi värske prognoos näitab, et kombinatsioon eelmise aasta üksnes 2,9% suurusest majanduslangusest, kriisiabist ja varem väljakujunenud ebakõlast riigi tulude ja kulude vahel käristab riigivõla 2025. aastaks kriisieelselt 8,4%lt SKPst 28,8%ni. See on väga suur võlakoormuse tõus väga lühikese aja kestel.

Kui tahame vältida riigi võlakoorma kuhjumist, tuleb eelarve püsivasse tasakaalu viimisel tegutseda senisest otsustavamalt. Eesti stabiilse arengu (loe: inimeste jõukuse pikaajalise kasvu) nimel on vajalik võimalikult kiiresti ühiskondlikult kokku leppida, kas soovime praegust riiki õhemaks muuta või oleme valmis paremate teenuste nimel kandma kõrgemat maksukoormust. Loodetavasti saab sellest järgmiste valimiste eel üks keskseid arutelukohti ja valijad on valmis aktsepteerima, et tasuta lõunaid ei ole ― tulevane maksumaksja peab mh katma riigi laenukulud ja arvestama varem oodatust suurema koormusega pensionäride ülalpidamisel. Kriisiga toimetulek on õigustatult võtnud majandusküsimustes peamise tähelepanu, kuid kriisi möödudes tuleb kiiresti pühenduda pikaajaliste arengueesmärkide seadmisele ja nende saavutamisele. Neist sõltub Eesti majanduse konkurentsivõime ja edasine areng ehk Eesti inimeste jõukuse kasv tulevikus.