NGFS (rohepangandus)

Eesti Pank liitus 2020. aastal finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustikuga (Network of Central Banks and Supervisors for Greening the Financial System, NGFS). Võrgustik loodi 2017. aasta detsembris kaheksa keskpanga ja finantsjärelevalveasutuse algatusel. NGFSi liikmete arv on kiirelt kasvanud ning ulatub 2022. aasta oktoobri seisuga 121 liikmeni (sh kõik euroala keskpangad) ja 19 vaatlejani. Võrgustiku töös osalemine on vabatahtlik ja tegu on konsensusel põhineva foorumiga.

NGFSi eesmärk on aidata kaasa Pariisi kliimakokkuleppes määratud eesmärkide täitmisele. Selleks tegeletakse keskkonna- ja kliimamuutustest tingitud riskide analüüsi ja teadvustamisega, jagatakse kogemusi ning toetatakse stsenaariumianalüüsidega madala süsinikuheitega majandusele ülemineku rahastamist.

NGFS annab soovitusi, mis ei ole liikmetele siduvad, kuid mis suunavad keskpanku ja järelevalveasutusi ning sidusrühmi rakendama meetmeid keskkonnamõju arvestava finantssüsteemi edendamiseks.

NGFSi põhikirja järgi on täiskogus esindatud kõik NGFSi liikmed ja vaatlejad. Täiskogu nimetab juhtkomitee ettepanekul NGFSi esimehe, kiidab heaks NGFSi strateegia ja tööprogrammi, otsustab uute liikmete ja vaatlejate vastuvõtmise üle ning tegeleb muude NGFSi tegevusega seotud küsimustega. Eesti Panka esindab täiskogus asepresident Veiko Tali.

Eesti Panga esindajad osalevad NGFSi töögruppides ja foorumites, kus:

• töötatakse välja poliitikaeeldusi arvesse võtvaid kliimastsenaariume, mille põhjal hinnata kliimamuutuste mõju majandusele ja finantssüsteemile. Neid NGFSi stsenaariume kasutatakse ka finantssüsteemi kliimariskide hindamisel
• analüüsitakse kliimamuutuste leevendusmeetmete mõju rahapoliitika toimimisele ning töötatakse välja raamistikku, mille alusel saaksid keskpangad hinnata erinevaid kliimariskidega seotud arengusuundumusi
• arutatakse lähenemisviise keskkonnasõbralikumaks muutumisel seoses (i) jätkusuutliku ja vastutustundliku investeerimisega, (ii) keskpankade oma kliima- ja keskkonnaalaste andmete avalikustamisega, (iii) keskpankade tegevuse jätkusuutlikumaks muutmisega
• arendatakse ühtset arusaama ja käsitlust looduskeskkonna riskidest ja nende mõjust finantsstabiilsusele. See on oluline teema finantssüsteemi kliimariskide hindamisel ning ettevõtete kestlikkuse aruandluses