Balti vääringute ülevaatenäitus jõudis Eestisse
15. juunil avatakse Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäel näitus „100 aastat koos: litid, latid, kroonid“, millega tähistatakse Läti ja Leedu rahvusvääringu 100. aastapäeva. 2022. aastal möödus meie lõunapoolsetel naabritel rahvusvääringute lati ja liti kasutuselevõtust sada aastat. Kaks juubelit andis ajendi ühendada jõud ja meenutada kõikide Balti riikide vääringuid rahvusvahelise rändnäitusega. Näituse esmaesitlus toimus 2022. aasta septembris Leedu rahvusmuuseumis.
Ehkki Eesti kroon sündis pisut hiljem, oli meilgi põhjust meenutada nii krooni kehtestamist 1928. aastal kui ka selle taastuleku 30. aastapäeva. Vahepeal on nii kroonid kui ka latid ja litid küll ajalooks saanud, kuid see ei tee oma raha tähtsust Balti riikide jaoks olematuks.
Väljapanek võtab ette teekonna läbi kolme Balti riigi ja kahe ajajärgu, mil me jagasime sarnast poliitilist, rahanduslikku ja ideoloogilist saatust. Oma raha kehtestasid ja taastasid Balti riigid enam-vähem samal ajal ja see ajendabki esitama sarnaseid küsimusi. Kuidas rahvusvääringud loodi? Kus ja kuidas pangatähti ja münte toodeti? Mida meie kui iseseisvad riigid püüdsime oma rahaga ülejäänud maailmale öelda? Ja lisaks – kas meie raha nimed ja kujundused oleksid võinud olla teistsugused? Viimane, ehk isegi nostalgiline küsimus on, kas rahvusvääringute lugu on nüüd lõppenud. Näitus avab Balti riikide vääringute mitmetahulise ajaloolise, poliitilise, majandusliku, kultuurilise, ideoloogilise ja kunstilise tähenduse.
Näituse koostasid kolme riigi numismaatikud, ajaloolased ja kunstiteadlased ning see valmis koostöös Leedu rahvusmuuseumi, Läti ajaloomuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumiga. Koostööpartnerid on Leedu Panga rahamuuseum, Eesti Panga muuseum ning K. Ciurlionise riiklik kunstimuuseum.
Eesti Panga muuseumikogust on näitusel väljas 299 museaali, nende hulgas kaks Siim-Tanel Annuse autoritehnikas maali – „Eesti kroon. 1935“ ja „Eesti kroon. 1999“ –, 100-kroonisel rahatähel kujutatud poetess Lydia Koidula ja Eesti Panga kunagise presidendi Jüri Jaaksoni vahakuju, Eesti krooni trükiplaadid, proovitrükid, valitsuse 1000-naelane võlakiri 1927. aastast, kullakangi mulaaž ning kogu Eesti Vabariigi müntide ja paberrahade väljapanek. Näha saab videoklippe Eesti kroonide kujundaja Vladimir Taigeri ja 1989. aasta mündikujunduskonkursile kavandeid esitanud Margus Kadarikuga.
Näitus jääb ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis avatuks 10. detsembrini 2023.
- Kuraatorid: Dalia Grimalauskaitė (Leedu rahvusmuuseum), Mārtiņš Vāveris, Dr. Kristīne Ducmane (Läti ajaloomuuseum), Ivar Leimus (Eesti Ajaloomuuseum), Siiri Ries, Maie Uustalu (Eesti Panga muuseum)
- Originaalkujundus: Jurga Karosaitė
- Eesti näituse graafiline disain: Kätlin Tischler-Süld (Eesti Ajaloomuuseum)
- Kunstnik: Aime Andresson (Eesti Ajaloomuuseum)
- Arhitektuurne kujundus: Sandra Šlepikaitė, Giedrė Narbutienė
- Projektijuht: Triin Kerge (Eesti Ajaloomuuseum)
