Pilt
Eesti Panga ajalugu
1918–1939: Eesti Panga moodustamine ja kujunemine keskpangaks
24. veebruar 1918
Eesti Päästekomitee liikmed eesotsas Konstantin Pätsiga moodustavad Eesti Vabariigi esimese valitsuse – ajutise valitsuse. Alguse saab Eesti Vabariik. Sündmused leiavad aset kunagise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoones, mis on Eesti omariikluse sünni sümbol ja kus alustab hiljem tegevust Eesti Pank.
24. veebruar 1919
Ajutine valitsus võtab Eesti Vabariigi esimese aastapäeva tähistamiseks korraldatud töisel istungil vastu otsuse, millega ta asutab Eesti Panga ja kinnitab selle põhikirja. Panga põhikapitaliks eraldati riigikassast 10 miljonit marka.
Eesti Pangast kujuneb valitsuse kontrollile alluv riigipank, kes laseb käibele pangatähti. Eesti Panga hoole all on riigi raha- ja krediidikorraldus. Pikaajaliste investeerimislaenudega aitab pank riigi laostunud majanduse taas jalule.
Iseseisva Eesti Vabariigi algaastatel on riikliku maksevahendina kasutusel mitmesugused eri institutsioonide väljastatud väärtpaberid: Tallinna Arvekoja maksutähed, 5% lühiajalised võlakohustused ja riigi kassatähed.
25. märts 1919
Valitsus nimetab Eesti Panga esimeseks presidendiks Mihkel Punga.
Foto: Eesti Panga muuseum
3. mai 1919
Eesti Panga pearaamatust kantakse läbi panga põhikapital 10 miljonit marka ning jooksevkontole võetakse vastu esimene summa. Eesti Pank alustab tegevust. See kuupäev märgib ühtlasi Eesti Panga sünnipäeva.
Märts 1921
Eesti Pank alustab esimeste rahatähtede – Eesti markade – väljalaskmist. Samal ajal on Eesti Pank Eesti suurim kommertspank, kes tegutseb tavalise hoiu- ja laenupangana. Teravas konkurentsis muude pankadega kasvatab ta oma laenuportfelli peaaegu kaks korda ja hoiusummad ligi kolm korda suuremaks kui kõigil muudel kommertspankadel.
Panga põhikirja kohaselt peab Eesti mark põhinema kullal, kuid reaalset kattevara napib ja seetõttu on käibele lastud pangatähed tegelikult katteta paberraha. 1924. aastal ületab dollari börsikurss juba 400 marga taseme. Marga kursi langust mõjutavad ka valuutaspekulatsioonid (tehingud, mida tehakse ainult selleks, et saada kasu valuutakursi muutusest).
Aegamööda olukord siiski paraneb. Selleks annavad tugeva tõuke 1923. aastal alguse saanud ettevalmistused rahareformiks. Eesti Panga esimese tegevusperioodi kriis näitab selgelt, et majanduse niivõrd mahukas finantseerimine ei võimalda keskpangal tõhusalt täita panga esmast funktsiooni – tagada raha stabiilsus.
20. juuni 1924
Esimese sammuna rahareformi suunas seadustab Riigikogu uue arvestusliku rahaühiku – kuldkrooni. Kuldkroon jaotub sajaks margaks ja võrdub Rootsi krooni kullasisaldusega ehk 0,403226 g puhta kullaga. Kõik laenud Eesti Pangas ja erapankades hinnatakse ümber kroonideks. Edaspidi võib laenulepinguid sõlmida kroonides. Tasuma peab kohustused siiski markades ja päevakursiga, mille määrab börs. See piirab valuutaspekulatsioone ja suurendab usaldust Eesti marga vastu. Stabiilsust tugevdab veelgi 1927.–1928. aasta raha- ja pangareform.
6. november 1926
Eesti Panga presidendiks nimetatakse Jüri Jaakson.
Pilt
Foto: Eesti Panga muuseum
3. mai 1927
Riigikogu kinnitab Eesti Panga uue põhikirja ja võtab vastu kolm Eesti Panga tegevuse ümberkorraldamiseks ja rahareformi elluviimiseks vajalikku seadust: rahaseaduse, riigikassatähtede ja vahetustähtede emissiooni lõpetamise seaduse ning välislaenuseaduse.
Rahvasteliit annab Eestile rahareformi tarbeks 1,35 miljoni naela suuruse laenu, millest 1 miljon naela läheb Eesti Pangale krooni viimiseks kulla alusele ja 0,35 miljonit naela loodava Pikalaenu Panga tegevuskapitaliks. Viimane asutati selleks, et vabastada Eesti Pank mittelikviidseks muutunud (raskustesse sattunud) pikaajalistest laenudest. Valitsus ja Eesti Pank teevad kõigi vastastikuste nõudmiste ja kohustuste tasaarvelduse.
1. jaanuar 1928
Eesti Pank alustab tegevust uute seaduste alusel. Seaduslikuks maksevahendiks saab Eesti kroon, mis sisaldab 100 senti. Krooni kullasisaldus on 0,403226 g nagu kuldkroonilgi. 1924. aastal kehtestatud kullastandard jääb muutmata, kuid see saab reaalse tagatise ehk kattevara.
1928–1931
Rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Eesti Pank tegutseb piiratud ülesannetega iseseisva emissioonikeskpangana. Panga põhiülesandeks jääb raha väärtuse kindlustamine. Selleks, et pank oleks valitsusest sõltumatu, moodustatakse Eesti Panga täiskogu ja kümneliikmeline nõukogu, panga tegevjuht on president ning täidesaatev organ panga juhatus. Eesti Pank muudetakse valitsuse aktsiate müümisega aktsiapangaks.
Panga põhikapitali suurendatakse 2,5 miljonilt 5 miljoni kroonini. Kattevara hulka arvatakse kuld ning kohustustevaba ja vabalt konverteeritav välisraha. Keskpanga uue põhikirja kohaselt peab ringluses olevatel pangatähtedel ja muudel panga pidevatel kohustustel olema vähemalt 40% kate. Riigikassa- ja vahetustähtede käibelelaskmine lõpetatakse. Eesti Pank kohustub krooni usaldusväärsuse tagamiseks kroone välisraha vastu vahetama.
Maailmamajanduses ilmnevad esimesed kriisinähud varsti pärast krooni käibelelaskmist. Inglismaa loobub 1931. aasta sügisel kullastandardist. Kuna majandussidemete ulatust ja majanduspartnerite stabiilsust silmas pidades oli enamik krooni kattevarast paigutatud Inglise naelsterlingitesse, tingib see krooni paratamatu devalveerimise.
28. juuni 1933
Eesti krooni devalveeritakse üleilmse majanduskriisi tõttu 35%.
1933–1939
1. novembrist 1933 on kurss 1 naelsterling = 18,35 krooni. Kattevara ehk kuld ja vabalt vahetatav valuuta suureneb kohustustega võrreldes 46%lt 1933. aastal 59%ni 1938. aastal.
Pilt
Eesti kroon jääb 1930ndate lõpu üha keerulisemaks muutuvates oludes stabiilseks ja usaldusväärseks nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil. Devalvatsioon ja välisturgude paranenud majandusolukord mõjuvad riigi tootmis- ja eksporditegevusele ergutavalt ning 1934. aastal alanud majanduslik elavnemine jätkub aasta-aastalt kiirenevas tempos. Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ja pankade tõrgeteta töö tagavad rahva usalduse (nt paigutatakse säästud pankadesse). Maailmasõda häirib küll mõneti majanduselu, kuid ei suuda esialgu veel ohustada Eesti Panga tegevust ja riigi majanduse arengut tervikuna. Krooni kurss naelsterlingisse säilib stabiilsena 1940. aastani, kuid kahjuks katkestab võõrvägede sissetung Eestisse nii soodsalt kulgenud arengu.
Pilt
1940–1989: Eesti Panga likvideerimine ja okupatsioonid
19. juuli 1940
Pärast Eesti okupeerimist juunis määravad punavõimud 19. juulist Eesti Panga nn presidendiks Juhan Vaabeli. Eesti nukuvalitsus annab korralduse müüa Rootsis ja Inglismaal asuv Eesti riigi kuld (vastavalt 2,9 ja 4,8 tonni) NSV Liidu Riigipangale ning kanda valuutareserv Eesti Panga arvele NSV Liidu Riigipangas. Rootsi loovutab kulla kohe, Inglismaa 1969. aastal, kuid Šveitsi Rahvusvaheliste Arvelduste Panka paigutatud kuld (3,3 tonni) jääbki NSV Liidul kätte saamata.
Valitsus käsib Eesti Pangal anda NSV Liidu Riigipangale 10 miljonit krooni intressita krediiti, mida augustis suurendatakse 20 miljoni kroonini.
10. oktoober 1940
Eesti Pank riigistatakse. Panga varad ja kohustused antakse üle NSV Liidu Riigipangale, aktsionäride vara võõrandatakse. Pank korraldatakse ümber NSV Liidu Riigipanga vabariiklikuks kontoriks. Panga presidendi ametikoht kaotatakse ja Juhan Vaabel vallandatakse.
November 1940
Algab kroonide ja kroonihoiuste vahetamine rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rubla, kuigi krooni tegelik ostujõud on 1 kroon = 8–10 rubla.
August 1941
Saksa väed okupeerivad Eesti mandriosa. Nimeliselt taastatud Eesti Pank viiakse sisuliselt Saksa okupatsioonivõimude kontrolli alla. Pank korraldab okupatsiooniraha käivet, teenindab omavalitsusasutusi jne.
2. jaanuar 1943
Eesti Pank korraldatakse ümber Riias asuva Gemeinschaftsbank Ostlandi allasutuseks Gemeinschaftsbank Estland.
Pilt
18. september 1944
Eesti Panga hoones (endine Aadlipank asukohaga Estonia pst 11, Talllinn) moodustatakse Otto Tiefi valitsus, mille rahandusminister on tollase panga üks tippametnikke Hugo Pärtelpoeg.
Nõukogude võimu taaskehtestamise järel käibivad rublad riiklikult kinnitatud hindadega kogu NSV Liidu territooriumil enam-vähem ühesugustel alustel. Seevastu majandusolud, sh tsentraliseeritud varustamine kaupadega, on piirkonniti mitmesugustel põhjustel väga erinevad. Sellises olukorras ei ole võimalik kasutada raha majandust korraldava vahendina. Isegi riigieelarves teatud otstarbeks ette nähtud raha omandab reaalse tähenduse alles siis, kui sellega kaasnevad tegelikud rahasummad. Majanduslik võim on konkreetsete summade jaotajate käes, rahal puudub reaalne jõud.
1989–1992: taasasutamisest rahareformini
26. september 1987
Ajalehes Edasi ilmub nelja mehe – Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma – artikkel pealkirjaga „Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele”. Muu hulgas annab see tõuke Eesti Panga taasasutamiseks ja oma raha uuesti kasutuselevõtuks.
Pilt
28. detsember 1989
1989. aasta detsembris asutatakse veel nõukogude korra ajal vastu võetud ENSV pangaseaduse alusel Eesti Pank. Eesti Panga esimene president Rein Otsason nimetatakse ametisse juba seaduse vastuvõtmise päeval. ENSV pangaseaduse alusel tegutseb keskpank kuni juunini 1993 ja kommertspangad kuni jaanuarini 1995. Pangad järgivad NSV Liidu Riigipanga kehtestatud normatiive ja kontoplaani.
Eesti Pank alustab pärast viiekümneaastast vaheaega taas tööd. Olukord on keeruline, sest Eesti omariiklus ei ole veel taastatud ning Eestis tegutseb peale Eesti Panga veel teinegi keskpank. Esialgset ideed – minna oma rahale üle juba sama, 1990. aasta lõpuks – ei õnnestu ellu viia.
22. jaanuar 1990
Ülemnõukogu presiidium kinnitab ametisse Eesti Panga esimese (viieliikmelise) nõukogu. Tollane nõukogu täidab ülesandeid, mis tänapäeval kuuluvad keskpanga juhatuse pädevusse. Taasasutatud Eesti Panga ülesannete ring ei ole algaegadel päris selge. Nõukogu otsusega antakse riigi- ja eraettevõtetele laene, mille tähtaegu tuleb sügava majanduskriisi tõttu hiljem pikendada, osa lootusetuid võlgu läheb isegi mahakandmisele.
28. juuni 1990
Toimub Eesti Panga esimene valuutaoksjon. Müüjaid ja ostjaid on kolm. USA dollarid leiavad ostjad hinnaga 27 rubla. Kuna Nõukogude Liidu ametlik dollarikurss on sel ajal ikka veel 62 kopikat dollari eest, ilmneb oksjonil 43,5kordne hinnaerinevus. Moskva reaktsioon oksjoni tulemustele on valuline. Eesti Panga oksjonid kujunevad sellest hoolimata kogu kunagises Nõukogude Liidus tunnustatud valuutavahetuskohaks, kus osalejate arv võib ulatuda 120–140ni. Valuutaoksjoneid korraldab Eesti Pank kuni 1991. aasta augustini. Saadud kogemus kulub hiljem ära rahareformi ettevalmistamisel ja elluviimisel.
Suvi 1990
Eesti Vabariigi ülemnõukogu (parlament) annab valitsusele ja Eesti Pangale ülesande esitada rahareformi kontseptsioon ja tegevuskava. Nii valitsus kui ka Eesti Pank leiavad, et parlament ja valitsus ei ole rahareformi üksikasjaliku plaani ettevalmistamiseks kõige sobivamad institutsioonid. Seetõttu lisatakse valitsuse kontseptsioonile ettepanek moodustada ulatuslike volitustega rahareformi komitee.
27. märts 1991
Eesti Vabariigi ülemnõukogu otsustab moodustada rahareformi komitee koosseisus peaminister Edgar Savisaar, Eesti Panga president Rein Otsason ja sõltumatu teadlasest liige, kelleks esialgu on Siim Kallas, hiljem Rudolf Jalakas. Komiteele antakse kõik volitused rahareformi korraldamiseks. Volitused kehtivad 29. juunini 1995 ja komiteel on kohustus anda oma tegevusest parlamendile aru.
20. august 1991
Taastatakse Eesti riiklik iseseisvus. Eesti Pangas alustatakse töid kõigi rahareformi kontseptuaalsete, strateegiliste, taktikaliste ja tehniliste küsimuste lahendamiseks, et korraldada reform 1992. aasta esimeses pooles.
Pilt
1. oktoober 1991
Eesti Panga presidendi ametisse astub Siim Kallas
Oktoober 1991
Eesti Panga president Siim Kallas saab Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimehelt Arnold Rüütlilt volitused esindada Eestit läbirääkimistel Rahvusvaheliste Arvelduste Pangaga ja riikidega, kelle pankadesse on Eesti Panga kuld krooni kattevarana hoiustatud.
Detsember 1991
Eesti Vabariigi ülemnõukogu tunnistab Eesti Panga 1919. aastal asutatud Eesti Panga õigusjärglaseks. Algavad läbirääkimised Londoni, Stockholmi ja Baseliga, et saada tagasi Eesti kuld ja toetada seeläbi rahareformi ettevalmistust.
Jaanuar 1992
Suurbritannia valitsus tagastab esimesena 1967. aastal Nõukogude Liidule üle antud Eesti kulla: otsus tehakse 1992. aasta jaanuaris, tagastus vormistatakse sama aasta kevadel. Kuna läbirääkimised Rootsi ja Šveitsiga kulla tagasisaamiseks võtavad aega, aga rahareformi elluviimist ei ole otstarbekas kaugemale edasi lükata, tekib vajadus moodustada kattevara ajutine reserv. Tollase Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli juures toimunud nõupidamisel tehakse ettepanek moodustada selleks riikliku metsafondi reservlankide arvel Eesti Vabariigi valuutareserv. Ülemnõukogu kinnitab kroonimetsana tuntuks saanud reservi moodustamise 23. jaanuari 1992. aasta otsusega. Reservi kuulub 150 miljoni USA dollari väärtuses lanke. Kroonimetsal põhinevat reservi ei ole siiski vaja kasutada ja selle tähtsus piirdub emotsionaalse tausta loomisega. Juunis 1997 tunnistab Riigikogu kehtetuks ülemnõukogu 1992. aasta otsuse, mille kohaselt eraldati osa riiklikust metsafondist Eesti Pangale valuutareserviks.
25. mai 1992
Eesti astub Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmeks, taotlus selleks esitati juba 9. septembril 1991, vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist. IMFil on tähtis osa 1992. aasta Eesti rahareformi ideoloogia kujundamisel.
Pilt
Allikas: Vambola Salupuu
Juuni 1992
1992. aasta juunis taastatakse Eesti Panga asutajaliikme õigused ja kohustused Rahvusvaheliste Arvelduste Pangas Šveitsis, ühtlasi annab see jaanuaris 1993 Eesti Pangale juurdepääsu New Yorgis asuvale kulladeposiidile. Rootsi tagastab Eestile kulla 1. juulil 1992.
9. juuni 1992
Eesti Panga nõukogu otsusega tehakse nõukogu liikmetele Siim Kallasele ja Ülo Uluotsale ülesandeks esitada Eesti Vabariigi ülemnõukogule ettepanek nimetada Ardo Hansson ja Raimund Hagelberg Eesti Vabariigi rahareformi komitee sõltumatu teadlasest liikme Rudolf Jalaka asendajateks, juhul kui viimane ei saa oma kohustusi täita.
17. juuni 1992
Eesti Panga nõukogu otsustab kehtestada pankade kohustusliku reservi määraks 15%.
18. juuni 1992
Eesti Panga nõukogu kinnitab Eesti Panga ja volitatud pankade vaheliste välisvaluutatehingute juhendi, välisvaluuta sisse- ja väljaveo uued eeskirjad ning mitmed muud välisvaluutatehinguid käsitlevad dokumendid.
1992–1995: rahareform ja taasiseseisvumise algusaastad
1992. aasta rahareformile eelnev ja järgnev aeg oli keeruline nii Eesti majandusele kui ka finantssüsteemile. Keskpanga välisvaluutareservide suurus oli kõigest ligikaudu 2,5 miljardit krooni, millest kohustustevaba reserv moodustas umbes 590 miljonit krooni. Keskmine kuupalk ulatus vaid veidi üle tuhande krooni ning inflatsioon kasvas 1992. aastal 1077%ni. Sellises olukorras oli vaja korrastada pangandusmaastikku ja luua turumajanduse tingimustes toimiv õigusraamistik.
Esimestel rahareformijärgsetel aastatel oli Eesti pangajärelevalve jaoks suur probleem väljakujunemata õiguskeskkond. 1994. aasta lõpuni polnud Eestil praegusaja nõuetele vastavat raamatupidamisseadust ega äriseadustikku. Üldise õiguskeskkonna arenematus piiras oluliselt pangajärelevalve seaduslikke võimalusi nõuda pankadelt tänapäevase riskikäsitluse kohast tegutsemist. 1995. aasta jaanuaris jõustus esimene tänapäevane krediidiasutuste seadus.
Pilt
20. juuni 1992
Eestis toimub endiste rublatsooni riikide esimene ja kõige radikaalsem rahareform. See kuupäev tähendab Eestile majandusliku iseseisvuse tegelikku taastamist. Eesti kroon tunnistatakse ainsaks seaduslikult käibivaks rahaks ja Eesti Pank ainsaks rahasuhete korraldajaks Eestis. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa margasse määratakse 1 mark = 8 krooni.
Alates rahareformist rakendub Eestis valuutakomitee rangetel reeglitel põhinev rahasüsteem, mida kasutatakse edukalt kuni Eesti saamiseni euroala liikmeks 2011. aasta alguses.
1. aprill – 1. oktoober 1992
Arvutisidet kasutavad pangad lülitatakse järk-järgult ühtsesse sidevõrku. Arvelduste kiirendamiseks kehtestatakse nõue, et riigisisesed arveldused peavad saama tehtud 48 tunni jooksul. Võrdluseks: 1990. aastatel, rahareformieelsel ajal toodi maksedokumendid Eesti Panka paberil, seejärel kanti andmed perfokaardile või -lindile ja sisestati arvutisse. Kontoväljavõtted toimetati pankadele järgmisel päeval. Kaugemate filiaalide arveldusteks kulus päevi.
September 1992
Eesti Pank avaldab taasiseseisvusaja esimese riigi maksebilansi 1992. aasta esimese poole kohta.
Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga.
Oktoober 1992
Käivitatakse Eesti Panga netoarveldussüsteem EPNAS, kus kogu makseinfo edastatakse modemi kaudu.
Pilt
21. detsember 1992
Eesti Panga nõukogu esimeheks nimetatakse Uno Mereste.
Jaanuar 1993
Eesti Pank käivitab lühiajalise rahaturu projekti, mis tähendab, et pangad saavad turul teistele pankadele pakkuda vaba raha ning küsida teistelt pankadelt lühiajalist laenu.
Pankadevahelise usalduse suurendamiseks alustab Eesti Pank 100 000kroonise nominaalväärtusega laenusertifikaatide käibelelaskmist. Sertifikaadid aitavad kaasa pankadevahelise rahaturu arengule ja vastastikuse usalduse tekkele.
1993
Eesti Vabariigi pangatähti käsitlevat infot hakatakse saatma välisriikide pankadele.
1. jaanuar 1993
Kehtestatakse Eesti pankade uus aruandluskord, mis vahetab välja senise NSV Liidu Riigipanga aruandlusvormistiku.
11. mai 1993
Kehtestatakse varasemast karmimad nõuded pankade aktsiakapitali miinimumsuurusele.
18. juuni 1993
Jõustub Eesti Panga seadus.
1. juuli 1993
Seniste NSV Liidu Riigipanga majandusnormatiivide asemel kehtestatakse Eesti Panga määrusega rangemad reeglid.
Oktoober 1993
Tallinnas hakkab tööle esimene sularahaautomaat.
Märts 1994
Riigikogu tühistab välisvaluutaseaduse. Sellega kaotatakse välisvaluutatehingutelt viimased formaalsed piirangud ja ka eraisikutest residentidel lubatakse välisvaluutakontot avada. 1994. aasta suvel ühineb Eesti välisvaluutapiirangute mitterakendamise kohustusega. Eesti on üks esimesi Ida- ja Kesk-Euroopa üleminekumaid, kes kõrvaldab takistused kapitali vabalt liikumiselt.
4. aprill 1994
Eesti Pank alustab Eesti krooni ja Saksa marga kuni seitsmeaastase tähtajaga vahetus- ja tähtajalepingute müümist. See tähendab, et pangad saavad seitsmeks aastaks osta kindla koguse fikseeritud kursiga kroone või markasid, mille Eesti Pank sama kursiga tagasi ostab. Eesmärk on vähendada krooni võimaliku devalveerimisega seotud spekulatsioone. Tehingute sõlmimine lõpetatakse 1995. aasta märtsis, kui vajadus seda laadi vahendite järele kaob.
September 1994
Eesti Panga nõukogu otsusega kehtestatakse pankadele omavahendite miinimumsuuruste saavutamise tähtajad: 1. jaanuar 1996 – 50 miljonit krooni; 1. jaanuar 1997 – 60 miljonit krooni; 1. jaanuar 1998 – 75 miljonit krooni. Sellega soovitakse tugevdada pankade kapitalibaasi ja võimaldada neil finantsvahendaja rolli paremini täita.
Detsember 1994
Riigikogu võtab vastu krediidiasutuste seaduse, mis jõustub 1995. aasta jaanuaris.
1995–1999: panganduskeskkonna ajakohastamine ja korrastamine
Pilt
27. aprill 1995
Eesti Panga presidendiks nimetatakse Vahur Kraft.
1996
Eesti Panga nõukogu otsuse kohaselt lõpetatakse viiesendiste müntide vermimine ja käibele laskmine, sest nende tootmine on nimiväärtusest kulukam ja maksevahendina on need minetanud oma tähtsuse. Viiesendised mündid jäävad käibele aga määramata ajaks.
1996. aastast hakkab Eesti Pank pidama rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla arvestust. Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitab, kui palju on riigil välisvarasid ja ‑kohustusi kindlal kuupäeval, väljendatuna selle kuupäeva turuhindades, seevastu välisvõlg osutab, kui suur on riigi võlg teiste riikide suhtes. Esimesed näitajad avaldatakse seisuga 31. märts 1996.
9. jaanuar 1996
Kinnitatakse TALIBORi (pankadevahelise hoiuseintressi) ja TALIBIDi (pankadevahelise laenuintressi) noteerimise reeglid.
Mai 1996
Kehtestatakse hoolsusnõuded ja kord krediidiasutuste seaduse rahapesu tõkestamist käsitlevate sätete rakendamise kohta. Rahapesu tõkestamist puudutava peatüki lisamine 1995. aasta algusest kehtima hakanud krediidiasutuste seaduse versiooni on esimene samm rahapesu tõkestamise raamistiku loomisel Eestis.
1. juuli 1996
Nõue täita pidevalt pankade kohustuslikku reservi (kindel osakaal kõigist panga hoiustest (kohustustest), mida pangad peavad hoidma keskpangas) asendatakse nõudega hoida Eesti Pangas asuva arvelduskonto saldo ühe kuu keskmise tasemel. Pangad saavad igapäevasteks arveldusteks enda kasutusse märksa suurema rahapuhvri, mis aitab vähendada likviidsusriski ja stabiliseerida pankadevahelise rahaturu intressimäära.
Eesti Pank kaotab ostu- ja müügikursi erinevuse Eesti krooni ja Saksa marga vahelistes tehingutes. See vähendab tehingukulusid ja suurendab pangasüsteemi valuutakäivet. 1997. aasta detsembris on valuutatehingute kuukäive 1996. aasta juuniga võrreldes 14 korda suurem.
1997
Makromajanduskeskkonnas avalduvad teravalt mitmed kiire majandusarenguga kaasnevad ohud. Rahapakkumise kasv on suhteliselt tempokas, ühtlasi suureneb pankade aktiivsus laenuandmisel. See tekitab vajaduse kohandada ka rahapoliitilist raamistikku. Eesti Pank võtabki mitmeid meetmeid, mille eesmärk on suurendada pankade likviidsust (vaba raha hulka) või tugevdada selle juhtimist.
11. september 1997
Reitinguagentuurid Moody’s ja IBCA (praegune Fitch) annavad Eesti Panga tellimusel Eestile esimesed krediidireitingud. Väikese riigi jaoks on reiting usaldusväärsuse märk, sest see muudab maailma riigid finantsturul osalejatele võrreldavaks. Riigireitingu olemasolu võimaldab reitinguid väljastada ka riigis tegutsevatele ettevõtetele. Kõrge reiting soodustab investorite positiivset suhtumist.
November 1997
Et stabiliseerida pankade kuusisest kroonilikviidsust ja vähendada võimalikke arveldusriske, tõstab Eesti Pank kohustusliku reservi igapäevase miinimumnõude 2%lt 4%le arvestusbaasist ehk kohustusest (valdavalt hoiustest). Ühtlasi suureneb kohustusliku reservi täitmata jäämisel rakenduv trahviintress 20%ni. Vastukaaluks suurendatakse ka kohustusliku reservi miinimumtaset ületava jäägi eest makstavat intressi.
1998
Aasta alguses jõustuvad mitmed muudatused pankade usaldatavusnormatiivides ehk nõuetes, mille järgi hinnatakse pankade tugevust. Olulisemad on tururiski arvestamine kapitaliadekvaatsuse näitaja arvutamisel (näitab, kui palju on pank panustanud omavahendeid võrreldes sellega, kui palju tal on hoiuseid ehk kohustusi) ja usaldatavusnormatiivide kehtestamine pankade tütarettevõtetele (pangagrupi arvestuses).
Eesti ühineb Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmelevi eristandardiga (special data dissemination standard, SDDS), mis muudab kardinaalselt kogu Eesti, sh Eesti Panga statistikakultuuri.
Eesti Pank lõpetab 1992., 1993. ja 1995. aastal emiteeritud ühekrooniste müntide käibelelaskmise, sest need on nii koostiselt kui ka mõõtmetelt ja kaalult liiga sarnased Saksa ühemargaste müntidega. Käibele lastakse teistsugusest sulamist ja senisest erinevate mõõtmetega ühekroonine münt ning lõpetatakse ühekrooniste pangatähtede väljastamine pankadele.
Aprill 1998
Riigikogu võtab vastu hoiuste tagamise fondi seaduse, mis paneb aluse Eesti hoiusekindlustuse süsteemile. Selle kohaselt tagab riik teatud ulatuses hoiused, mida inimesed hoiavad pangas. Seadus jõustub 1998. aasta oktoobris.
Pilt
18. juuni 1998
Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse määratakse Mart Sõrg.
1. september 1998
Kohustusliku reservi, st osa keskpangas hoitavate kohustuste arvestusbaasi hulka arvatakse täies mahus ka tütarettevõtetest finantseerimisasutustele (nt pangagrupis olevatele liisinguettevõtetele) ja mitteresidentidest pankadele (välismaal tegutsevate pankade filiaalidele või tütarettevõtetele) antud finantstagatised. Seega kui liisingufirma või välispanga filiaal võttis emapanga garantiiga laenusid, siis sellised garantiid arvatakse kohustusliku reservi arvestuse hulka.
31. detsember 1998
Eesti Pank kehtestab krooni kursiks eurosse 1 euro = 15,6466 krooni. See on võrdne Eesti krooni ametliku kursiga Saksa margasse (1 mark = 8 krooni).
1999–2004: Euroopa Liidu pangandusraamistikuga lõimumine, Euroopa Liiduga ühinemiseks valmistumine
Aastatel 1999–2004 arenes Eesti Euroopa Liidu kandidaatriigist liituvaks riigiks ja lõpuks liikmesriigiks. Üks liitumisläbirääkimiste eest vastutajaid oli Eesti Pank. Keskpangal oli tähtis osa teenuste ja kapitali vaba liikumist, majandus- ja rahaliitu ning institutsioone ja statistikat käsitletavate teemade ettevalmistamisel.
1. jaanuar 1999
1. jaanuaril 1999 seotakse 11 Euroopa Liidu riigi valuutad, sh Eesti krooni alusvaluuta Saksa mark, pöördumatult üksteisega ning käibele tuleb Euroopa ühisraha euro. 1999. aasta alguses jõustub Eesti Panga ja Eestis tegutsevate pankade vaheliste välisvaluuta ostu- ja müügitehingute uus kord. Eesti Pank hakkab Eestis tegutsevate pankadega tegema euro ja Eesti krooni vahelisi ostu-müügitehinguid ilma hinnavaheta.
Juuni 2000
Vahur Kraft nimetatakse teiseks ametiajaks Eesti Panga presidendiks.
Jaanuar 2002
Eesti Panga juures alustab tööd sõltumatu finantsjärelevalve asutus – finantsinspektsioon –, kelle põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudaksid kliendi ees võetud kohustusi täita (maksta välja hoiused, kindlustuskahjud või kogutud pensioni jmt). Varem täitsid neid ülesandeid Eesti Panga pangainspektsioon ning rahandusministeeriumi haldusalas olevad kindlustusinspektsioon ja väärtpaberiinspektsioon.
Eesti Pank käivitab rahvusvahelistele nõuetele vastava pankadevahelise maksete arveldussüsteemi. Uus süsteem koosneb kahest alamsüsteemist: jaemaksete arveldussüsteemist ja kiirmaksete reaalajalisest arveldussüsteemist.
Juuli 2002
Et tõhustada finantssektori turvavõrgustikku ning suurendada väikehoiustajate ja investorite usaldust finantssektori vastu, hakkab tagatisfond hoiuste tagamise kõrval pakkuma kaitset ka investoritele ja kohustusliku pensionifondi kogujatele.
Detsember 2002
Euroopa Liit esitab kümnele kandidaatriigile, sh Eestile, ametliku ühinemiskutse. Leping allkirjastatakse Ateenas 16. aprillil 2003 ning jõustub 1. mail 2004.
1. märts 2003
Rakenduvad tehnilised muudatused, millega ühtlustatakse Eesti kohustusliku reservi arvestust ja eurosüsteemi raamistikku (Eesti Panga nõukogu 31. oktoobri 2002. aasta otsusega). Nii nagu eurosüsteemis, võetakse ka Eestis kasutusele sisuliselt kaks kohustusliku reservi määra: üldmäär kuni kaheaastaste kohustuste jaoks ning erimäär sellest pikema tähtajaga kohustuste ja repotehingute jaoks.
Repotehing on sisuliselt laen, mis antakse väärtpaberite tagatisel.
Näide. Teie aktsiaportfellis on 2000 Harju Elektri aktsiat. Te leiate, et Baltika aktsia on täna alahinnatud ning ootate lähitulevikus turuhinna tõusu. Teil puudub vaba raha Baltika aktsiate ostmiseks, kuid Te ei soovi ka oma Harju Elektri osalusest loobuda. Lahenduseks on repotehing, mille käigus müüte oma Harju Elektri aktsiad pangale kokkuleppega, et ostate need kindlal ajal määratud hinnaga tagasi ning saate pangalt nende eest Baltika aktsiate ostuks vajaliku raha.
September 2003
Eestis toimub rahvahääletus. 66,9% osalenutest pooldab ühinemist Euroopa Liiduga. See tähendab ka toetust Eesti liitumisele euroalaga ehk euro kasutuselevõtule.
2004
Eesti panganduses võetakse kasutusele Euroopa Liidu ühtse tegevuslitsentsi põhimõte. Selle kohaselt asendub teises liikmesriigis tegutseva krediidiasutuse filiaali puhul tegevusloa taotlemise kohustus teavitamiskohustusega.
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga toob kaasa muudatusi ka pankade usaldatavusnormatiivides, milles ühtlustatakse nõuded Euroopa Liidu reeglitega.
Jaanuar 2004
Eestis võetakse riigisisesele kontonumbrile lisaks kasutusele rahvusvaheline kontonumbristandard IBAN. See aitab kiirendada rahvusvahelisi makseid.
1. mai 2004
Eesti ühineb Euroopa Liiduga. Eesti Pank liitub Euroopa keskpankade süsteemiga ja pärast kapitali sissemakse tegemist Euroopa Keskpanka saab Eesti Pangast Euroopa Keskpanga üks omanikke.
2004–2011: valmistumine eurole üleminekuks
28. juuni 2004
Eesti alustab vahetuskursimehhanismis ERM2 toimimist, mis on üks euroalaga ühinemise eeldusi.
ERM2 (Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismi) eesmärk on tagada Euroopa Valuutasüsteemi õnnestumine ja vähendada osalevate vääringute kõikumist euro suhtes. Iga liituv riik peab ERM2 liige olema vähemalt kaks aastat.
Pilt
7. juuni 2005
Eesti Panga presidendiks saab Andres Lipstok.
2005
Aasta kõige olulisem pangandusmäärustiku muudatus on eluasemelaenude riskikaalu tõstmine 50%lt 100%le. See muudatus tähendab, et eluasemelaenude väljastamisel peab pank kasutama rohkem oma kapitali ja vähem hoiuseid.
Oktoober 2005
Eesti Pank asendab senise pankadevahelise jaearveldussüsteemi tavamaksete arveldussüsteemiga ESTA. Uuendatud süsteemis on maksete arveldused kiiremad (kümme korda päevas), süsteemi tööaeg pikem (igal tööpäeval kell 8.30–18.00) ja kogu süsteem kasutajate ehk pankade jaoks tõhusam.
Märts 2006
Jõustuvad pangandusmäärustiku muudatused, mille põhieesmärk on vähendada eluasemelaenudega seotud riske. Kuna need muudatused aga ei vähenda riske piisavalt, otsustab Eesti Pank tõsta 1. septembrist 2006 pankade kohustusliku reservi määra 13%lt 15%le. Selle otsusega annab keskpank selgelt märku, et majanduse ülekuumenemise oht on suur.
18. detsember 2006
Eesti Pank, Rootsi Riigipank, Läti Pank ja Leedu Pank sõlmivad finantskriiside ohjamise koostööleppe, millega parandavad osalised oma valmidust teha koostööd piiriüleseid pangagruppe puudutava finantskriisi korral. Dokument määrab kindlaks, et esmane vastutus kriisiolukorra lahendamise eest lasub probleemse panga või tütarpanga omanikel ja juhtkonnal. Keskpangad sekkuvad ainult juhul, kui erilahendused ei toimi või osutuvad ebapiisavaks.
20. november 2006
Eesti Pank, Eesti Väärtpaberikeskus ja kolm kommertspanka liituvad eurosüsteemi keskpankade arveldussüsteemiga TARGET. See võimaldab Eesti Panga kaudu süsteemi kasutavatel pankadel ja teistel finantsasutustel teha senisest kiiremini euromakseid.
19. mai 2008
Eesti Pank liitub uuendatud TARGETi süsteemi ehk TARGET2ga. Kuna TARGET2ga liituvad ka seitse Eesti kommertspanka (sh suurpangad), siis võib öelda, et nende pankade kaudu avaneb ka enamikule Eesti pangaklientidele alternatiivne kanal kiireteks (sama päeva) euromakseteks.
Pilt
13. juuni 2008
Eesti Panga nõukogu esimeheks nimetatakse Jaan Sven Männik.
September 2009
Eesti inflatsioon väheneb ja sellega avaneb Eestil võimalus täita Maastrichti kriteeriumid, mis on euroalaga liitumise eeldus. Algavad ulatuslikud ettevalmistused euro kasutuselevõtuks.
13. juuli 2010
Euroopa Liidu 27 riigi majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) kinnitab otsuse, mis lubab Eestil liituda euroalaga. Liitumise kuupäevaks määratakse 1. jaanuar 2011. Vahetuskurss kinnitatakse senisel tasemel 1 euro = 15,6466 krooni. Juulis alustab Suomen Rahapaja (Mint of Finland) ka 194 miljoni Eesti euromündi (kokku u 600 tonni) vermimist.
19. september 2010
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet annab Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile Iseseisvussaalis pidulikult üle sümboolse eurotähe. Eesti Pangast saab üks euroala keskpankadest, kes osaleb euroala puudutavates aruteludes ja otsustes. Algab ulatuslik euro kasutuselevõtu teabekampaania.
Pilt
Alates aastast 2011: Eestis on käibel euro, Eesti Pank vastutab ühisraha stabiilsuse eest
1. jaanuar 2011
Eesti võtab kasutusele euro. Eesti Panga arveldussüsteemid muudetakse europõhiseks. Euro ja kroon käibivad paralleelselt 15. jaanuarini. Pangad vahetavad kroone eurodeks teenustasuta ja Eesti Panga ametliku kursiga, suuremad pangad teevad seda kuni 31. detsembrini 2013. Eesti Pank vahetab kroone eurodeks teenustasuta ja tähtajatult.
1. jaanuaril 2011 saab Eestist Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) täieõiguslik liige ning Eesti Pangast eurosüsteemi liige ehk üks euroala keskpankadest. Eesti Panga presidendist saab Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid. Hääletusel on Eesti Panga presidendil nõukogus üks hääl, nii nagu ka Saksamaa, Itaalia või Soome keskpanga presidendil. Eesti Panga eksperdid hakkavad osalema Euroopa Keskpanga komiteedes ja töörühmades, kus arutatakse euroala puudutavaid küsimusi.
Euroala liikmeks saamine toob Eesti Panga jaoks kaasa suuremaid muutusi rahapoliitika, euroala majandusanalüüsi, reservihalduse, valuutaoperatsioonide, statistika, sularaha ja maksesüsteemide vallas. Ent selliseid funktsioone, mis ei ole otseselt seotud ühise rahapoliitikaga (nt Eesti majanduse seire ja analüüs, majandusprognoosi koostamine, statistika tegemine), muudatused eriti ei puuduta.
28. mai 2012
Eesti Pank teatab, et soovib uuendada pankadevahelist jaemaksesüsteemi ESTA. Eesmärk on viia see kooskõlla ühtsete euromaksete piirkonna (single euro paymets area, SEPA) tingimustega. Sama aasta keskel ilmneb, et kommertspangad ei hakka Eesti Panga pakutavat süsteemi kasutama, vaid eelistavad soodsamaid lahendusi. Eesti Pank otsustab 2014. aasta veebruarist enda hallatava pankadevahelise jaemaksesüsteemi sulgeda.
7. juuni 2012
Eesti Panga presidendiks saab Ardo Hansson.
Pilt
2. mai 2013
Euroalal võetakse kasutusele teise seeria viieeurosed pangatähed. Samal päeval laseb Eesti Pank uued pangatähed Eestis ringlusse.
13. juuni 2013
Eesti Panga nõukogu esimehena asub ametisse Mart Laar.