Keskpanga varad toetavad euro usaldusväärsust

Keskpangal on varasid ja sääste vaja selleks, et olla rahapoliitika tegemisel sõltumatu ja hoida usaldust väljaantud valuuta (euro) väärtuse vastu.

Eesti Pank, nagu ka teised euroala keskpangad, peab rahapoliitilisi otsuseid tehes olema sõltumatu. Rahapoliitika tähendab euroala keskpankade jaoks ühist ülesannet hoida euroala inflatsioon mõõdukana ehk tagada hinnastabiilsus. Miks on hinnastabiilsus keskpanga, aga mitte valitsuse ülesanne?

Eri riikide ajalooline kogemus on näidanud, et mõnikord võib valitsustel tekkida poliitiline huvi kiirendada inflatsiooni, sest see võimaldab suurendada lühikese aja vältel majanduskasvu või võlgadest välja kasvada. Seetõttu peavad keskpangad olema valitsustest sõltumatud. Sõltumatuse annab keskpangale omaenda rahakott ehk keskpangale kuuluvad varad, mille investeerimisel saadud tuludest saab keskpank oma tegevust rahastada.

Keskpanga sõltumatus ja varad on vajalikud ka selleks, et püsiks usaldus keskpanga välja antud raha vastu. Euroala keskpangad annavad inimestele ja ettevõtetele kindlustunde – teadmise, et iga keskpanga välja antud euro kohta on olemas tagatisvara. Rahal on seega väärtus, see ei ole tühipaljas paber.

Keskpanga varad on usalduse tagamisel olulised veel seetõttu, et rahapoliitikat ellu viies (nt pankadele tagatise vastu laene andes, euroala keskpankadega ühiseid võlakirjaoste tehes) võivad keskpangad raha kaotada. Kuigi keskpangad kontrollivad oma tehinguid põhjalikult, võib mõnikord siiski juhtuda, et laenu võtnud kommertspank satub raskustesse ja laenutagatise väärtus langeb sedavõrd, et keskpank ei saa laenu täies ulatuses tagasi.

Kokkuvõttes vajab keskpank varasid ja sääste selleks, et:

• olla rahapoliitika tegemisel sõltumatu;
• tagada usaldus väljaantud valuuta (euro) väärtuse vastu;
• katta kahjusid, mis võivad tekkida rahapoliitika elluviimisel.

EESTI PANK INVESTEERIB VARASID TURVALISELT

Varade hoidmise eesmärgist tulenevalt on keskpanga jaoks investeerimisel oluline see, et varad säiliksid kindlalt ja neid saaks vajaduse korral kiiresti kasutada. Need nõuded seavad võrdlemisi range piiri keskpanga riskikasutusele finantsturul, mis mõjutab omakorda oodatavat tulu. Keskpanga eesmärk on etteantud piirangute raames tagada majandustsükli jooksul optimaalne tulu. Eesti Panga varasid investeerib finantsturgude osakond, kus ka mõõdetakse ja juhitakse kõiki sellega seonduvaid riske.

Kõige suurema osa varadest investeerib Eesti Pank arenenud riikide võlakirjadesse, sest erinevate varaliikide võrdlus näitab, et see on üsna stabiilset tulu tootev madala riskiga varaklass. Väike osa portfellist investeeritakse aktsiatesse, täpsemalt börsil kaubeldavatesse indeksfondidesse (ETF). Aktsiainvesteeringud aitavad pikemas plaanis teenida rohkem tulu ja hajutada võlakirjapõhise portfelli riski, sest võlakirjade ja aktsiate hinnad muutuvad pigem vastassuunas.

Peale investeerimisportfelli on Eesti Pangal kulda 8250 Troy untsi ehk 256,6 kg ja sedagi hoiab keskpank peamiselt ajaloo huvides. Eesti Pank kulda investeerimisvarana ei kasuta, sest selle varaklassi hinnatsüklid võivad kesta mitukümmend aastat ja olla seejuures ulatuslikud.

Eesti Pank avaldab ülevaate varahaldusest oma aastaaruandes ja kord kvartalis bilansiaruandes Eesti Panga veebilehel.

EESTI PANK ANNAB OSA KASUMIST RIIGIEELARVESSE

Eesti Panga kasumit jaotab keskpanga nõukogu, kes on kasumijaotuse otsuse tegemisel sõltumatu. Alates Eesti riigi taasiseseisvumisest on keskpank eraldanud üldjuhul veerandi oma kasumist riigieelarvesse. Erandjuhtudel on kasumieraldist märgatavalt suurendatud. Eesti euroalaga liitumise kindlustamiseks eraldati 2009. aastal riigieelarvesse 45 miljonit eurot ehk 56,6% kasumist. 2019. aastal aga koguni 18,9 miljonit eurot ehk kolmveerand keskpanga kasumist, et riiki koroonakriisi ajal aidata.

EESTI PANGA VARAD PÄRINEVAD MÖÖDUNUD SAJANDI ALGUSEST

Enne 1928. aasta panga- ja rahareformi võttis Eesti valitsus Rahvasteliidu soovitusel välislaenu (reformilaenu), millest enamik anti üle Eesti Pangale. Sellega pandi alus krooni kattevarale. Reformilaenuga saadud valuutavaru hakkas Eesti Pank kasvatama. Suurem osa vahetati tolle aja kõige kindlama tagatise ehk kulla vastu. Kuld hoiustati välispankades.

1939. aastaks olid emiteeritud pangatähed enam kui 100% kulla- ja välisrahareservidega tagatud. Riigi majandusareng katkes, kui Nõukogude Liit annekteeris Eesti 1940. aasta juunis. Eesti keskpanka kohustati loovutama kõik Rootsis, Suurbritannias ja USAs asunud kullavarud. Nende väärtus oli sel ajal ligi 41 miljonit Eesti krooni. Tegelikult õnnestus Moskval kätte saada üksnes Rootsi Riigipangas olnud kuld väärtusega 10 miljonit krooni. Kuigi Eesti Pank likvideeriti 10. oktoobril 1940, säilis osa panga varadest välispankades ka okupatsiooniaastail.

Selleks et oma raha taasiseseisvumise järel uuesti käibele võtta ja rahareformiks vajalik kattevara kokku saada, hakkas Eesti Pank 1991. aasta lõpus tagasi taotlema välismaale hoiustatud kulda. Inglise Pank avas Eesti kullahoiuse juba 1992. aasta märtsis, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) sama aasta juulis. Samal ajal tasus ka Rootsi keskpank sinna enne sõda deponeeritud kulla eest. Eesti kullahoius USA Föderaalreservi New Yorgi pangas avati jaanuaris 1993. Aastatel 1992 ja 1993 vahetas Eesti Pank suurema osa kullast arenenud riikide võlakirjade kui likviidsemate, tulusamate ja väiksema hinnamuutlikkusega investeeringute vastu. Selle käigus müüs Eesti Pank 11,1 tonni kulda. Alles jäi 256,6 kg kulda, mida hoitakse USA Föderaalreservi New Yorgi pangas.

HUVITAVAT LUGEMIST

Raha on ilmselt üks enim tähelepanu äratavaid sõnu ja raha pärast on toimunud nii mõnigi ajalooline sündmus. Seetõttu pole imestada, et seal, kus on palju raha, on ka rohkem uudishimu ja kuulujutte. Siinkohal püüame faktidega vastata mõnele meie kõrvu ulatunud linnalegendile, väärarusaamale või küsimusi tekitanud teemale.

Kas tead …

… et euro kasutuselevõtul ei jäänud krooni kattevara üle?

1992. aasta rahareformiga rakendus Eestis valuutakomitee rangetel reeglitel põhinev rahasüsteem, mille kohaselt pidid fikseeritud kursi tagamiseks kõik Eesti Panga kroonikohustused olema täielikult kaetud vabalt vahetatavate välisvaradega. Võimalike kahjude ja riskide katmiseks ning valuutakomitee usaldusväärsuse suurendamiseks oli kroon üle tagatud ehk keskpangal oli varasid rohkem kui valuutat ringluses.

1. jaanuaril 2011 muutus senine krooni kattevara euro kattevaraks ja teisenesid mõned põhimõtted. Lisaks on raamatupidamise seisukohalt jagunenud raha teistmoodi (välisvarad võivad katta vaid osa keskpanga kohustustest ja osa rahast võib olla väljastatud pankadele rahapoliitiliste laenudena). Seega, kui Eesti kroone emiteeriti üksnes välisvaluuta vastu, siis euroalal kasutatakse selleks ka eurovarasid.

... kui suur on Eesti Panga kullareserv?

Eesti Pangal on kulda 8250,171 Troy untsi ehk 256,6 kg. Kulla rahaline väärtus on näha bilansiaruandes Eesti Panga veebilehel. Väärismetallidest kuulub Eesti Panga vara hulka ainult kuld, hõbedareserv puudub.

… miks on kulla osa reservides väga väike?

Kullavaru osatähtsus keskpankade valuutareservis on viimase paarikümne aasta jooksul olnud võrdlemisi stabiilne. Kuigi kulla hind on pikema aja jooksul tõusnud, on hinnatase siiski võrdlemisi palju kõikunud. Kuld ei teeni intresse, selle turvaline ladustamine on kulukas ning kauplemine kullaga raske. Sellest hoolimata ei ole keskpangad kullareservist täiesti loobunud. Kuigi tavaarusaama kohaselt peetakse kulda ülimaks varaks, aitab kuld tegelikult ka investeeringuid mitmekesistada. Üldjuhul investeerivad keskpangad suurema osa reservist siiski kergemini sularahaks vahetatavatesse, tulusamatesse ja väiksema hinnamuutlikkusega varadesse, peamiselt väärtpaberitesse.

... et mets ei kuulu Eesti Panga reservide hulka?

Mõnikord arvatakse ekslikult, et mets kuulub Eesti Panga varade hulka. Kui Eesti Pank hakkas 1991. aasta rahareformi ette valmistades kullahoiuseid tagasi taotlema, läks hoiuste avamine üsna visalt. Rahareformi ei olnud aga ei poliitilistel ega majanduslikel kaalutlustel tark edasi lükata. Kuna läbirääkimised ei olnud veel tulemusi andnud, pani Eesti Pank ette moodustada ajutise lahendusena 150 miljoni USA dollari suurune tinglik valuutareserv riikliku metsafondi arvel. Ülemnõukogu kiitis ettepaneku heaks. Mets oli Eesti Panga jaoks varana arvel kuni 1997. aastani. Tegelikkuses ei läinud seda kattevara kunagi vaja. Reserv jäi vaid võimaluseks. Eesti krooni kattevara moodustus tagastatud kullast ja välisrahast. Paraku on visa kaduma müüt, nagu oleks Eesti oma raha peamine tagatis olnud mets.

... mis vahe on Eesti Panga ja valitsuse reservil?

Eesti Panga reserv ja valitsuse riigieelarve reserv ei ole omavahel seotud.

Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest ega riik Eesti Panga varaliste kohustuste eest. Küll aga suunab Eesti Pank osa reservi haldamisest saadud tulust Eesti riigieelarvesse.