Eesti Panga ja rahandusministeeriumi esindajad osalevad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ning Maailmapanga aastakoosolekutel, mis toimuvad 9.–15. oktoobrini Marokos Marrakeshis. Kohtumiste fookuses on eelarvepoliitika roll ja võlakoormuse haldamine aeglustuva majanduskasvu ja karmistunud rahapoliitika tingimustes.

Rahvusvahelise Valuutafondi kohtumistel arutatakse raha- ja eelarvepoliitika peamiseid teemasid. Venemaa sõda Ukrainas on maailmamajandust killustanud nii geopoliitiliselt kui ka majanduslikult. See on raskendanud maailmamajanduse taastumist viirusekriisist ning põhjustanud häireid tarneahelates, samuti energia- ja toiduturgudel. Üksteisele järgnevate kriisidega on paljudel riikidel olnud raske hakkama saada. Üha olulisem on rakendada täpsemalt sihitud poliitikameetmeid ja taastada kriiside käigus vähenenud või ammendunud finantspuhvrid. Samal ajal on eelarvepoliitika üks väljakutse tugevdada ka riikide pikaajalist vastupanuvõimet kliimamuutustele, sh rakendada senisest laiemalt süsinikuheitme hinnastamist, mis võimaldaks mõjutada inimeste, ettevõtete ja valitsuste valikuid ning koguda lisatulusid vajalike toetuste ja roheinvesteeringute tegemiseks. Eesmärgiks on leida ka täiendavaid lahendusi vaeste riikide arengupüüdluste toetamiseks, võttes senisest enam kasutusse 2021. aasta suvel liikmesriikidele jagatud SDRe (IMFi arveldusühik, mida viimati jagati viirusekriisi ajal IMFi liikmesriikide välisreservide toetuseks).

IMFi kui rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse eest vastutava organisatsiooni tegevust mõjutab oluliselt maailmamajanduse killustumine ning kriiside, sh looduskatastroofide, tõenäosuse suurenemine. Seekordse aastakoosoleku üks peamisi eesmärke on kokku leppida IMFi kvoodireformi tulemuses, mille järel peaksid suurenema liikmesriikide sissemaksed IMFis ja seeläbi ka iga liikmesriigi IMFilt laenamise võimekus.

Maailmapanga kohtumisel kinnitatakse Maailmapanga grupi uus missioon ja visioon ning esitletakse Maailmapanga grupi arengukava (World Bank Evolution), mis on vastuseks panga osanike aastatagusele üleskutsele panga reformimiseks tõhusamaks ja suuremaks, keskendudes seejuures ka piiriülestele globaalsetele väljakutsetele nagu kliimamuutused, pandeemiad ja haavatavus. Lisaks uuele arengukavale on pank viimasel aastal ellu viinud mitmeid G20 kõrgetasemelise ekspertgrupi soovitusi pankade kapitaliadekvaatsuse raamistiku parandamiseks ning see on vabastanud pangale 50 miljardit USD lisalaenuvõimekust järgmisel 10 aastal. Laenuvõimekuse suurendamine võimaldab pangal abistada arenguriike globaalseteks kriisideks valmistumisel, nendega toimetulekul ning toetada riike reformide elluviimisel ning nende arengule kaasaaitamisel.

Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekutel ning nende raames toimuvatel arvukatel kahepoolsetel kohtumistel osalevad Eesti Panga president Madis Müller, rahandusminister Mart Võrklaev, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning keskpanga ja rahandusministeeriumi eksperdid.

Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga koosolekud on kord poolaastas toimuvad tippkohtumised, kus saavad kokku kõrgetasemelised delegatsioonid eesmärgiga arutada olulisi majandus- ja finantsküsimusi ning koordineerida üleilmseid majanduspoliitilisi samme.

Aastakoosolekute täpsema kava leiab IMFi veebilehelt.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 5692 0930
Meediapäringud [email protected]

Siiri Suutre
kommunikatsiooniosakond
Rahandusministeerium
tel 611 3114 | 56 654 707
[email protected]