Sellest nädalast kuni 15. juulini saab Stroomi keskuse (Tuulemaa 20) teisel korrusel külastada Eesti Panga 100. aastapäevale pühendatud rändnäitust, mis tutvustab lihtsalt ja kontrastide kaudu, kuidas on saja aastaga muutunud Eesti inimeste ostujõud, raha liigutamine inimeste vahel ja keskpanga roll ühiskonnas.

Näitus on üles ehitatud keskpanga kvartalina ning annab ülevaate ka ajaloolistest hoonetest, kus  Eesti Pank sajandi eest oma tegevust alustas ja tänagi tegutseb. „Kui üldjuhul on ajaloonäitus kronoloogilise ülesehitusega, siis meie toome pigem esile põnevaid kontraste praeguse ja sajanditaguse keskpanga ja Eesti majanduse vahel,“ tutvustas Eesti Panga muuseumi kuraator Siiri Ries.

Keskpanga tegevuse üks põhieesmärke on alati olnud tagada raha ostujõud. Näitusel saab võrrelda, mida oli võimalik endale keskmise palga eest lubada 1930ndatel ja mida täna. Väga paljud asjad on läinud kordades odavamaks, kuid mõned teenused ka kallimaks, sest hinda mõjutab tootele või teenusele kulunud töötundide arv ­ ja kasutatud tehnika. Hea näide on kinopiletid – täna saame keskmise palga eest vähem kinos käia kui 1930ndatel.

Keskpanga ülesanne on ka raharingluse korraldamine ja maksesüsteemide edendamine. Sada aastat tagasi saadeti rahakaarte peamiselt postivõrgu kaudu, mis mitmel pool oli ühendatud leidlikult piimaveoga – nii võttis piimamees koos piimaga kaasa ka rahaümbriku ja toimetas selle postkontorisse, kust see edasi saadeti. Selline rahasaadetis võis olla teel nädala või isegi kauem. Tänapäeval võimaldavad välkmaksed rahaülekannet teha 10 sekundiga kellaajast ja nädalapäevast hoolimata. Kaardimakseid, mis 100 aasta eest olid mõistagi täiesti tundmatud, tehakse tänapäeva Eestis päevas üle 800 000. Eestlane maksab kaardiga 4–5 korda sagedamini kui näiteks sakslane või itaallane.

Eesti Panga juubelinäitus on Stroomi keskuses üleval kuni 15. juulini. Seejärel viiakse näitus Pärnusse Port Arturi kaubanduskeskusesse, kus sellega saab tutvuda kuni 15. augustini.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
Tel 668 0959, 5692 0930
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]