17.10.2024
EKP presidendi Mario Draghi sissejuhatav kõne 24. jaanuari pressikonverentsil
Postitatud:
25.01.2019
Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.
EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel ka vähemalt 2019. aasta suvel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.
Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.
Saadud andmed on oodatust jätkuvalt nõrgemad tingituna loiumast välisnõudlusest ning mõningatest riigi- ja sektorispetsiifilistest teguritest. Geopoliitiliste tegurite ja protektsionismi ohuga seotud ebakindlus püsib ja avaldab mõju majanduskliimale. Samal ajal ergutavad positiivsed rahastamistingimused, soodne tööturudünaamika ja kiirem palgakasv jätkuvalt euroala majanduskasvu ja vähehaaval tugevnevat inflatsioonisurvet. Ühtlasi toetab see nõukogu veendumust, et inflatsioonimäärad lähenevad püsivalt tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Selleks, et toetada euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on endiselt vaja märkimisväärseid rahapoliitilisi stiimuleid. Neid pakub EKP baasintressimääradega seotud eelkommunikatsioon, mida toetavad omandatud varade suuremahulised reinvesteeringud. EKP nõukogu on igal ajal valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile.
Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2018. aasta kolmandas kvartalis eelnenuga võrreldes 0,2%. Esimeses ja teises kvartalis oli kasv 0,4%. Saadud andmed on oodatust jätkuvalt nõrgemad tulenevalt välisnõudluse aeglustumisest, mida võimendavad veelgi mõningad riigi- ja sektorispetsiifilised tegurid. Ehkki mõne sellise teguri mõju tõenäoliselt taandub, peaks majanduse lähiaja kasvutempo jääma varem eeldatust aegasemaks. Euroala majanduskasvu peaksid edaspidigi toetama soodsad rahastamistingimused, veelgi suurenev tööhõive, palgakasv, madalamad energiahinnad ja üleilmse majandustegevuse jätkuv (ehkki veidi aeglasemas tempos) laienemine.
Euroala majanduskasvu väljavaadet on hakanud ohustama langusriskid, kuna püsib geopoliitiliste tegurite, protektsionismi ohu, arenevate turgude haavatavuse ja finantsturgude volatiilsusega seotud ebakindlus.
Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon aeglustus 2018. aasta novembri 1,9%-lt detsembris 1,6%-le, kajastades valdavalt energiahindade madalamat inflatsioonimäära. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon aeglustub lähikuudel tõenäoliselt veelgi. Alusinflatsiooni näitajad püsivad üldjoontes tagasihoidlikud, kuid tööjõukulude surve tugevneb ja laieneb tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas jätkuvalt. Alusinflatsioon peaks keskpika aja jooksul hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja kiiremast palgakasvust.
Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv aeglustus 2018. aasta oktoobri 3,9%-lt novembris 3,7%-le. M3 kasv saab jätkuvalt tuge pankade krediidiloomest. Endiselt oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.
Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli 2018. aasta oktoobris 3,9% ja novembris 4,0% ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis suurel määral muutumatult 3,3% tasemel. Euroala pankade laenutegevuse uuring 2018. aasta neljanda kvartali kohta näitab, et pika aja vältel netoarvestuses leevenenud pangalaenutingimused olid jätkuvalt soodsad ning pangalaenude nõudlus suurenes endiselt, hoogustades laenukasvu.
Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine toetab endiselt märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi, juurdepääsu rahastamisele (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvooge kogu euroalal.
Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.
Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Eelarvepoliitikaga seoses rõhutab EKP nõukogu veel kord vajadust moodustada uuesti eelarvepuhvreid. See on eelkõige oluline riikides, kus valitsussektori võlakoormus on suur ning stabiilsuse ja kasvu pakti täielik järgimine väga tähtis, et kaitsta tugevat eelarvepositsiooni. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt ELi eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu tunneb heameelt käimasoleva töö üle ning kutsub üles astuma täiendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.
Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.
EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.
Euroopa Keskpank Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: [email protected], http://www.ecb.europa.eu
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.