Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitame, et praegu 30 miljardi euro ulatuses tehtavaid igakuiseid netovaraoste kavatsetakse jätkata kuni 2018. aasta septembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Eurosüsteem jätkab varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik. See aitab toetada nii soodsaid likviidsustingimusi kui ka asjakohase rahapoliitilise kursi rakendamist.

Pärast mitme kvartali jooksul täheldatud oodatust kiiremat majanduskasvu osutavad märtsi alguses toimunud istungi järel laekunud andmed mõningasele aeglustumisele, kuid euroala majanduse elavnemine jätkub siiski stabiilse ja laiapõhjalise kasvuna. Euroala majanduse tugevus toetab endiselt nõukogu veendumust, et inflatsiooni areng läheneb EKP nõukogu seatud eesmärgile hoida inflatsioon keskpika aja jooksul alla 2%, kuid selle lähedal. Samal ajal on alusinflatsiooni näitajad jätkuvalt tagasihoidlikud ning veel ei ole veenvaid märke nende püsivast tõususuundumusest. Seepärast jälgib EKP nõukogu edaspidigi vahetuskursside ja muude finantstingimuste arengut, pidades silmas nende võimalikku mõju inflatsiooniväljavaatele. Selleks, et inflatsioonisurve tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on seega ikka veel vaja küllaldasi rahapoliitilisi stiimuleid. Neid pakuvad netovaraostud, omandatud varade märkimisväärne hulk ning jätkuvad ja edasised reinvesteeringud ja EKP eelkommunikatsioon intressimäärade kohta.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. SKP reaalkasv kiirenes 2017. aasta neljandas kvartalis eelmisega võrreldes 0,7% (kolmandas kvartalis oli kasvutempo sarnane). Seega oli 2017. aasta keskmine kasvumäär 2,4%, mis on kõrgeim näitaja alates 2007. aastast. Värskeimad majandusnäitajad osutavad kasvutempo mõningasele aeglustumisele alates 2018. aasta algusest. See aeglustumine võib osaliselt kajastada eelmise aasta lõpus täheldatud kiire hoo raugemist, kuid põhjuseks võivad olla ka ajutised tegurid. Kokkuvõttes peaks majanduskasv siiski jääma stabiilseks ja laiapõhjaliseks. EKP rahapoliitilised meetmed, mis on edendanud finantsvõimenduse vähendamise protsessi, peaksid edaspidigi toetama sisenõudlust. Eratarbimist soodustavad kodumajapidamiste jõukuse suurenemine ning tööhõive pidev kasv, mis omakorda kajastab osaliselt varasemaid tööturureforme. Ettevõtlusinvesteeringute hoogustumine jätkub, arvestades väga soodsaid rahastamistingimusi, ettevõtete suurenevat kasumlikkust ja tugevat nõudlust. Eluasemeinvesteeringud elavnevad püsivalt. Ühtlasi hoogustab maailmamajanduse laiaulatuslik kasv euroala eksporti.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid jäävad üldiselt tasakaalustatuks. Samal ajal on aga üleilmsete teguritega seotud riskid, sealhulgas protektsionismi tugevnemise oht, suurenenud.

Euroala ÜTHI-inflatsioon kiirenes 2018. aasta veebruari 1,1%-lt märtsis 1,3%-le. See oli peamiselt tingitud toiduainehindade hoogsamast inflatsioonist. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsiooni aastamäär püsib ülejäänud aasta jooksul tõenäoliselt ligikaudu 1,5% tasemel. Alusinflatsiooni näitajad on üldjoontes jätkuvalt tagasihoidlikud. Keskmise aja jooksul peaks alusinflatsioon siiski järk-järgult kiirenema, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest, majandusliku seisaku taandumisest ja kiiremast palgakasvust.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule – selle aastane kasvumäär oli 2018. aasta veebruaris 4,2%, mis jääb alates 2015. aasta keskpaigast täheldatud kitsast vahemikust veidi allapoole. M3 kasv kajastab jätkuvalt EKP rahapoliitiliste meetmete mõju ja likviidseimate hoiuste hoidmise madalat alternatiivkulu. Seega oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks endiselt kitsa rahaagregaadi M1 püsiv stabiilne aastakasv.

Erasektorile laenuandmise elavnemine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest, hoogustub endiselt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli 2018. aasta veebruaris 3,1%, jaanuaris 3,4% ja 2017. aasta detsembris 3,1% ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis muutumatult 2,9% tasemel. Euroala pankade laenutegevuse uuring 2018. aasta esimese kvartali kohta näitab, et laenukasvule pakuvad jätkuvalt tuge nõudluse kasv kõigis laenukategooriates ning ettevõtete laenude ja kodumajapidamiste eluasemelaenude üldiste tingimuste edasine leevenemine.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine toetab endiselt märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi, juurdepääsu rahastamisele (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvooge kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust rakendada küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada keskpika aja jooksul inflatsioonimäärade püsiv taastumine allpool 2% taset, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma oma otsustava panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist tuleb kõigis euroala riikides oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Kuna 2017. aastal jäi riigipõhiste soovituste rakendamine üldiselt piiratuks, tuleb euroala riikides teha reformide elluviimisel suuremaid jõupingutusi. Eelarvepoliitikaga seoses kinnitab praegune laiapõhjaline majanduskasv vajadust moodustada uuesti eelarvepuhvreid. See on eelkõige oluline riikides, kus valitsussektori võlakoormus püsib suur. Kõikide riikide huvides oleks aktiivsemalt püüelda majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse suurendamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu kutsub üles astuma konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

Euroopa Keskpank Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: [email protected], http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.