Möödunud aasta teine pool kujunes Eesti eksportööridele keerukaks. Aasta vältel pidurdasid eksporti energiakandjate ja toormete hinnakasv, sõja mõju ja nõudluse kahanemine. Tugev oli ka hinnakonkurents välisturgudel. Ebakindlus majanduses hoiab Eesti ettevõtjate ootused tuleviku suhtes endiselt pessimistlikud; enim ollakse mures konkurentsivõime pärast.

Maksebilansi andmetel suurenes kaupade ja teenuste eksport möödunud aasta neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes 10% ning import 21% . Kuigi väliskaubandus eurodes mõõdetuna kasvas, on kasvu taga endiselt kiire hinnakasv, mis omakorda tulenes kallinenud energiakandjate ja ka toormehindadest.

Eesti kaubanduspartnerite nõudlus oli möödunud aasta lõpus madalseisus ning see mõjutas enam just Eesti töötleva tööstuse ettevõtete eksporti. Kaubaeksport kasvas neljandas kvartalis 8,9%, kuid kui võtta arvesse hinnakasvu, oli kaubaeksport siiski languses. Võrreldes aasta varasemaga oli kokku tõmbunud enamike suuremate kaubagruppide eksport. Kasvu panustasid kõige rohkem masinate ja seadmete ning toiduainete väljavedu.

Eelmise aasta impordile avaldasid mõju nii nõudluse üldine vähenemine kui ka sanktsioonide rakendamine kaubavahetusele Venemaaga. Kaupade impordi käive oli neljandas kvartalis ligi 20% suurem kui aasta varem, kuid enamik sellest näitajast tuli hinnatõusust ning tegelikult kaupade sisseveo maht kahanes. Impordikäibe kasvu panustas mineraalsete toodete, masinate ja seadmete ning sõidukite sissevedu.

Teenuste eksport jätkas küll neljandas kvartalis kasvu, kuigi ka siin oli märgata kasvu aeglustumist. Teenuste eksport kasvas maksebilansi andmetel jooksevhinnas aastatagusega võrreldes 12%. Ootuspäraselt on kokku tõmbunud veoteenuste eksport, mis oli aasta viimases kvartalis väikeses languses. Seda valdkonda mõjutas nõudluse vähenemine ning ka Venemaaga seotud kaubavahetuse kahanemine. Eelmise aasta teises pooles hoogustus reisiteenuste kasv, mis pole küll jõudnud veel päris pandeemiaeelsele tasemele. Endiselt annavad märkimisväärse panuse teenuste eksporti telekommunikatsiooni- ja arvutiteenused ning muud äriteenused.

Jooksevkonto saldo oli neljandas kvartalis 0,5% suuruses puudujäägis SKPst. Jooksevkontot toetas teenuste saldo ülejääk. Kaupade saldo puudujääk oli varasemate kvartalitega võrreldes suurem ning seda mõjutas mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine ning elektriseadmete väljaveo vähenemine.

Kuigi käesoleva aasta alguses ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale eelmise aasta lõpuga võrreldes pisut paranesid, on ettevõtjate ootused tuleviku suhtes endiselt väga pessimistlikud. Eesti ettevõtjad on mures eelkõige oma konkurentsivõime pärast nii Euroopas kui ka välisturgudel.  

NB! Eesti Pank avaldas täna ka 2022. aasta IV kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikateate.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 56 920 930
Meediapäringud [email protected]