Eestis avastati 2023. aastal kokku 264 võltsitud europangatähte ehk 198 võltsingut vähem kui aasta varem. Eelmisel aasta avastatud võltsitud pangatähtede põhjal võib öelda, et võltsingute tase on madal nii euroalal kui ka Eestis. Ühtlasi on Eesti euroala riikide seas väikseima avastatud võltsingute arvuga riik.

Kõige rohkem avastati möödunud aastal Eestis võltsitud 50euroseid pangatähti, kokku 93 kupüüri, mis moodustasid 35% kõikidest Eestis avastatud võltsingutest. 10euroste pangatähtede võltsinguid registreeriti 60 ja 20euroste pangatähtede võltsinguid 39.

Enamik Eestis avastatud võltsinguid ei olnud keerukad ja ametlikku pangatähte oli püütud imiteerida väga lihtsate võtetega. Seetõttu tuletame meelde, et igaühel meist on võimalik lihtsate võtetega võltsinguid tuvastada. Tihti piisab vaid tähelepanelikust vaatlusest. Rahatähel on ehtsuse kindlaks tegemiseks turvaelemendid, mida saab kontrollida rahatähte katsudes ja kallutades. Kui kahtlus püsib, tasub rahatähte võrrelda ehtsa pangatähega. Pangatähtede turvaelemente ja nende kontrollimise viise on kirjeldatud Euroopa Keskpanga veebilehel. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes saadab kahtlase raha ekspertiisi.

Täpsem Eesti statistika on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel.

Euroopa Keskpank: europangatähtede võltsingute arv oli 2023. aastal endiselt väike

• 2023. aastal kõrvaldati ringlusest 467 000 võltsitud europangatähte. See on läbi aegade üks väiksemaid näitajaid võrdluses kasutusel olevate ehtsate pangatähtede arvuga.
• Rohkem kui 70% ringlusest kõrvaldatud võltsingutest moodustasid 20- ja 50-eurosed pangatähed.
• Europangatähed on jätkuvalt turvaline ja usaldusväärne maksevahend.
• Europangatähtede ehtsust saab hõlpsalt kontrollida neid katsudes, vaadates ja kallutades.

2023. aastal kõrvaldati ringlusest ligikaudu 467 000 võltsitud europangatähte. Võrreldes ringluses olevate ehtsate europangatähtede arvuga on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väike. Seega on äärmiselt ebatõenäoline saada enda valdusse võltsitud pangatäht. 2023. aastal leiti miljoni ringluses oleva ehtsa pangatähe kohta ainult16 võltsingut, mis on üks väiksemaid näitajaid alates europangatähtede kasutuselevõtust (vt allpool olev joonis).

Ehkki võltsingute osakaal on väga tagasihoidlik, suurenes nende tegelik arv võrreldes 2022. aastaga, mil võltsingute arv oli pärast koroonaviirushaiguse (COVID-19) pandeemiat erakordselt väike. Igal juhul püsis võltsingute arv endiselt väiksem kui pandeemiale eelnenud aastatel.

Endiselt võltsiti kõige enam 20- ja 50-euroseid pangatähti. Nende nimiväärtuste võltsingud kokku moodustasid kõigist võltsitud pangatähtedest üle 70% (vt allpool olev tabel). 97,2% võltsingutest tuvastati euroala riikides, 1,9% euroalavälistes ELi liikmesriikides ning 0,9% mujal maailmas.

Võltsinguid on üldjuhul lihtne tuvastada, kuna neil puuduvad turvaelemendid või on neid väga kehvalt jäljendatud. Kasutajad ei pea europangatähtede võltsingute pärast muretsema, kuid peaksid siiski olema tähelepanelikud. Pangatähtede ehtsust on lihtne kontrollida. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada, nagu kirjeldatakse turvaelemente tutvustavas EKP veebilehe rubriigis ning euroala riikide keskpankade veebilehtedel. Samuti aitab eurosüsteem sularahakäitlejatel tagada, et sularahatöötluses kasutatavad edukalt katsetatud seadmed suudavad võltsinguid usaldusväärselt tuvastada ja need ringlusest kõrvaldada.

Võltsingute kasutamine maksevahendina on kuritegu, mis võib viia süüdistuse esitamiseni. Kahtluse korral tuleks pangatähte võrrelda mõne teise pangatähega, mille ehtsus on kindel. Kui leiab kinnitust, et tegu on võltsitud pangatähega, tuleks kehtivast korrast lähtudes võtta ühendust politseiga, oma riigi keskpangaga või oma jae- või kommertspangaga. Eurosüsteem toetab aktiivselt õiguskaitseasutusi võitluses europangatähtede võltsimise vastu.

Meediaküsimustele vastab Nicos Keranis (tel: +49 172 758 7237).