Esmaspäeval Riigikogus euroala keskpankade varaostukava kohta esitatud küsimustele vastanud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul muutub varaostude tõttu laenamine soodsamaks ka Eesti ettevõtetele ja majapidamistele.

Eesti Panga president Ardo Hansson selgitas Riigikogu ees, et euroala keskpangad ostavad turult kokku võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Sellega kaasneva majanduse elavnemise tulemusel hakkab ka inflatsioon tasapisi kerkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile – inflatsioon euroalal keskmiselt veidi alla 2% keskpikas perspektiivis.

Euroopa Keskpanga nõukogu otsusel ostavad euroala keskpangad igal kuul kokku umbes 50 miljardi euro eest avaliku sektori võlakirju, sellest on Eesti Panga osa umbes 120 miljonit eurot. Keskpangad teevad oste ainult järelturult ja üldjuhul ostavad keskpangad oma riigi valitsuse võlakirju. Kuna Eesti riigil pole võlakirju, siis ostab Eesti Pank asendusena järelturult Euroopa institutsioonide (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, Euroopa Investeerimispank) võlakirju.

Erandkorras küsis Eesti Pank Euroopa Keskpanga nõukogult loa osta riigiettevõtte Elering võlakirju, mida on alates juunist ostetud kokku 30 miljoni euro ulatuses. Samas märkis Hansson, et Elering ei saa Eesti Panga ostudest otsest kasu, kuna keskpank tohib võlakirju osta ainult järelturult.

Hansson rõhutas oma vastuses, et keskpangad saavad rahapoliitikaga pakkuda majandusele ainult lühiajalist leevendust, kuid sellega ei saa tekitada pikaajalist majanduskasvu. “Rahapoliitika ei asenda vajadust  konkurentsivõimet tõstvateks struktuurireformideks ning riigi rahanduse korrashoidmiseks.”

Hanssoni sõnul ei ole Eesti majanduse tsüklilist positsiooni arvestades Eesti riigieelarve rahastamiseks vaja täiendavalt võlakirju emiteerida. “Eesti majandus on praegu sellises etapis, kus valitsus peaks pigem säästmisega alustama, kui lisakulutuste jaoks juurde laenama.”

Pikemaajalises ettevaates tuleb Hanssoni sõnul Eestil tegeleda mitme probleemiga. “Rahaasju planeerides peame arvestama Eesti rahvastiku üsna järsku vananemist, mistõttu töökäsi jääb vähemaks ning toetusevajajaid tuleb juurde. Lisaks hakkavad riigi sissetulekute taseme kasvades vähenema Euroopa Liidu toetused. Eesti üheks tugevuseks on olnud madal riigivõla tase. Finantsiliselt pingelisemate aegade eelõhtul ei saa mõistlikuks pidada võlgu elamise suurendamist,” lisas Hansson.

Eesti Panga presidendi vastuse täisteksti leiate keskpanga veebilehelt

Lisateave:
Viljar Rääsk
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0745, 527 5055
E-post: [email protected]
Meediapäringud: [email protected]
https://twitter.com/EestiPank