Eestil tasuks alustada juba tänavu riigieelarve puudujäägi vähendamisega, et aeglustada hinnatõusu ja hoida pikaajalist konkurentsivõimet, leiab Eesti majanduspoliitika iga-aastase hindamise lõpetanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

Visiidi kokkuvõttes nendib IMF, et Eesti on viimase kahe aastakümne jooksul teinud märkimisväärseid edusamme, kuid praeguseks on ilmnenud märke võimalikust survest konkurentsivõimele. Liialt leebe eelarvepoliitika võib suurendada hinna- ja palgasurvet ning veelgi kahjustada Eesti konkurentsivõimet. Seetõttu soovitab IMF kaaluda märksa väiksemat eelarvepoliitilist stiimulit vähendades eelarve tulude ja kulude lõhet.

Eelarvepuudujäägi vähendamiseks 2023. aastal tuleks IMFi hinnangul uurida erinevaid võimalusi, sealhulgas avaliku sektori palgakasvu ohjeldamist ja mõnede kavandatud maksutõusude ettepoole toomist. Neutraalne eelarvepoliitika aitaks pidurdada hinnatõusu kinnistumise ohtu ning sellest tulenevat riski pikaajalisele konkurentsivõimele, rõhutas IMF.

„Sarnaselt IMFile teeb ka Eesti Pangale muret, et Eesti riigi kulud ületavad olulised riigi tulusid. Jagan seisukohta, et suur eelarvepuudujääk annab niigi kiirele hinnatõusule hoogu juurde. Kõrge inflatsioon võib omakorda tekitada palgasurvet ja vähendada majanduse konkurentsivõimet. Seetõttu on oluline, et ka eelarvepoliitika oleks suunatud hinnatõusu ohjeldamiseks,“ kommenteeris IMFiga toimunud arutelude järel Eesti Panga president Madis Müller.

Eesti majandus langeb IMFi hinnangul tänavu 1,2%, inflatsioon pidurdub 9,7% tasemele. Alusinflatsioon jääb ilmselt siiski visalt kõrgeks, peegeldades teise ringi mõjusid ning stimuleerivat eelarvepositsiooni. Eesti majandusel õnnestus pandeemiast kiiresti toibuda, kuid Venemaa-Ukraina sõja mõju jätab siiski püsiva armi majandusele. Kui Eestis ei suurendata tootlikkust tõstvaid kapitaliinvesteeringuid, siis ei pruugi majandus enam nii kiiresti kasvada, kui hinnati jõukohaseks enne viimaseid kriise. Pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks soovitab IMF lisaks eelarvepoliitilistele sammudele rakendada sihipärast finantsstabiilsust tagavat finantssektori poliitikat. Eesti pangandussektor on piisavalt kapitaliseeritud ja ettevaates on oluline teha adekvaatsel tasemel tugevusanalüüse selle kohta, kas pangad saaksid keerulisemates majandusoludes hakkama. Rahapesu tõkestamise vallas toimib pankade üle riskipõhine järelevalve, kuid järelevalvet tuleb oluliselt tugevdada ja riskipõhist lähenemist rakendada ka virtuaalvääringu teenusepakkujate osas. Samuti on IMFi hinnangul oluline teha struktuurireforme, mis lahendaksid tööjõupuudust osas sektorites, suurendaksid tootlikkust ning edendaksid rohe- ja digipööret.

IMFi visiiti kokku võtvat avaldust saab lugeda Eesti Panga veebilehelt.

IMFi delegatsioon on viibinud Eestis alates 9. maist, et arutada riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme. Visiit toimus IMFi iga-aastaste majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
Kommunikatsioonispetsialist
Tel 56920 930
Meediapäringud [email protected]