• Jooksevkonto viitab varasemast aktiivsemale investeerimistegevusele
• Majanduse põhinäitajaid moonutavad üksikud suured tehingud
• Majanduse välismaalt rahastamise osas suuri muutusi ei toimunud

Jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis oli 35 miljonit eurot (–0,6% SKPst), milles ei ole midagi ebatavalist. Esimese kvartalis on jooksevkonto puudujäägi põhjused peamiselt hooajalised. Aasta alguses on teenuste väliskaubanduse ülejääk reisi- ja veoteenuste vähese ekspordi tõttu tavaliselt aasta väikseim ning tulude netoväljavool[1] aasta suurim, kuna Euroopa Liidu eelarvesse tehakse mahukaid makseid. Tänavu esimeses kvartalis kasvas veoteenuste eksport küll üsna kiiresti, kuid kaupade konto puudujääk oli möödunud aastaga võrreldes ligemale kaks korda suurem. Kiirenev kaupade sisseveo kasv iseloomustab järjest aktiivsemat investeerimistegevust.  Jättes kõrvale eelmise aasta alguses toimunud ühekordse suuremahulise imporditehingu transpordisektoris, kasvas kapitalikaupade sissevedu väliskaubandusstatistika andmetel tänavu esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes ligemale 8%. Hiljuti avaldatud majanduskasvu statistika näitas esimeses kvartalis investeeringute 8% langust, kuid ka sealt ilmneb, et näitaja on tugevalt mõjutatud üksikutest tehingutest, ilma milleta olnuks investeeringute kasv ligikaudu 3%. Kuigi investeerimisaktiivsus on viimasel ajal kasvanud, on investeeringute üldine tase endiselt madal nii ajaloolises võrdluses kui ka võrdluses teiste Euroopa riikidega.

Eestisse tehtud investeeringud olid mõnevõrra suuremad kui Eestist välja tehtud investeeringud. Investeeringute netosissevoolu taga olid peamiselt pangandussüsteem ning valitsemissektor (Euroopa Liidu välisabi). Otseinvesteeringud Eestisse kahanesid teist kvartalit järjest, kuid muutused olid üsna väikesed. Omakapitaliinvesteeringud vähenesid, seejuures vähenes krediidiasutuste dividendimaksete tõttu ka Eestis reinvesteeritud tulu, mis on üsna haruldane. Võla iseloomuga otseinvesteeringute suurenemine tasakaalustas küll välisomanduses omakapitali vähenemist, kuid mitte täies mahus.

Eesti Panga koostatava välissektori statistika kohta avaldab keskpank majanduspoliitilise kommentaari ja maksebilansi statistika pressiteate, mis käsitleb jooksev- ja kapitalikonto muutusi, finantskontot, rahvusvahelist investeerimispositsiooni ja välisvõlga.

2018. aasta teise kvartali maksebilansi ja välisvõla statistika koos majanduspoliitilise ja statistikakommentaariga avaldab Eesti Pank 6. septembril 2018 kell 8.

Lisateave:
Eva Vahur
Avalike suhete allosakond
Eesti Pank
Tel: 668 0965, 533 00619

[1] Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, on tegemist netoväljavooluga.