Kiirhinnangu¹ põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2019. aasta mais 108 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk kasvas aastaga 41 miljoni euro võrra ja oli kokku 151 miljonit eurot.  Kaubaeksport kasvas 10% ja -import 7% ning selle tõttu vähenes kaupade konto negatiivne saldo 32 miljoni euro võrra, 53 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas aastaga 3% ja import 2%. Teenuste konto positiivne saldo oli 204 miljonit eurot ehk 9 miljonit eurot suurem kui aasta tagasi. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku oli mais 43 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 156 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

¹ Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2019. aasta teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 10. septembril 2019.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Eesti Panga statistikaosakond

668 0906