Kiirhinnangu¹ põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2019. aasta märtsis 45 miljoni euroga miinuses. Kaupade ja teenuste koondsaldo, mis aasta tagasi oli 25 miljoni euroga plussis, kahanes aastaga 49 miljoni euro võrra ja oli 24 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kaubaeksport kasvas 7% ja -import 9%, mille tõttu suurenes kaupade konto negatiivne saldo 27 miljoni euro võrra, 116 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas aastaga 2% ja import 8%. Teenuste positiivne saldo ulatus 93 miljoni euroni, vähenedes aastataguse ajaga võrreldes 22 miljoni euro võrra. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku oli märtsis 21 miljonit eurot.

Jooksevkonto miinust aitas tasakaalustada kapitalikonto ülejääk, mistõttu jooksev- ja kapitalikonto kokku olid 22 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

¹ Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: http://statistika.eestipank.ee/failid/mbo/kiir_mb.html.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2019. aasta esimese kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 11. juunil 2019.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Eesti Panga statistikaosakond
668 0906