Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on panganduses piisavalt kapitalipuhvreid ka pikemat aega kehtivate piirangute puhul. Kui piirangud peaksid kehtima augustini, võib keskpanga hinnangul probleemsete laenude osakaal kerkida 13 protsendini pankade laenuportfellist.

Eesti Pank avaldas äsja finantsstabiilsuse ülevaate, mille põhirõhk on seekord koroonakriisi mõjudel finantssektorile. Koroonakriisi tõttu on finantssektori riskid ettevaates suured, sest ettevõtete ja eraisikute suutlikkus laene tagasi maksta on langenud. Piirangud mõjutavad nii sisenõudlusele kui ka ekspordile suunatud ettevõtteid.

Kuigi finantssektori riskid on ettevaates suured, on üldpilt Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul siiski julgustav. „Ka Eesti pankade laenukahjumid kindlasti kasvavad järsult, kuid neil on piisavalt kapitali maksepuhkuste andmiseks, uute laenude pakkumiseks ja laenukahjumite talumiseks. Maksepuhkuste andmine kergendab ettevõtetel ja inimestel kriisiga toimetulemist. Pankade poolt heal ajal kogutud kapitalipuhvrid kuluvad nüüd marjaks ära,“ ütles Müller.

Probleemsete laenude suuremat kasvu aitab ära hoida see, et keskmiselt on ettevõtete ja inimeste rahalised puhvrid kasvanud, laenuintressid on madalad ning eelmise kriisi järel on alanenud ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus. Lisaks toetab valitsuse abipakett majandust tervikuna ja riik pakub Kredexi kaudu käendusi, mille eesmärk on leevendada ettevõtete probleeme laenumaksete tasumisel ja pangalaenu saamisel.

Mülleri sõnul on kapitalipuhvrite kõrval teiseks teemaks pankade likviidsus ja seda tuge saab Eesti Pank vajadusel pankadele soodsatel tingimustel pakkuda. Keskpanga likviidsustugi aitab kaasa sellele, et Eesti ettevõtetel ja inimestel oleks ligipääs soodsale laenurahale. Samal eesmärgil on Eesti Pank sarnaselt teistele euroala keskpankadele valmis pakkuma pankadele täiendavat kuni 3-aastase tähtajaga laenu.

Eestis rahastavad pangad end hoiuste abil ja on seetõttu laenupakkumises küllaltki iseseisvad. Samas kuuluvad kaks Eesti suurt panka Rootsi pangandusgruppidesse ja ligi pool nende pangandusgruppide rahastusest tuleb finantsturgudelt. Kui finantsturgude kaudu rahastamine muutub Rootsi pangandusgruppide jaoks keerulisemaks või olulisemalt kallimaks, siis võib see halvasti mõjuda ka tütarpankade laenupakkumisele Eestis.

Lisaks Rootsi majandusele mõjutab Eesti finantssektori tugevust ka Läti ja Leedu käekäik, sest Eestile süsteemselt oluline Luminori pank tegutseb seal filiaalide kaudu, mistõttu mõjutavad Balti riskid otseselt Eesti finantssektorit. Praegu prognoositakse, et Läti ja Leedu majanduslangus kujuneb üsna sarnaseks Eesti omaga.

Alates maist on Eesti Pank viinud kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1% tasemelt 0%ni. Selle sammuga vabanes pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja uute laenude väljastamiseks. Eestis tegutsevad pangad on kinnitanud, et vähemalt sügiseni on peatatud dividendide maksmine, kuna see vähendaks nende võimet tulla toime laenukahjudega. Kuivõrd praeguses kriisis on riskid kasvanud kõigi finantssektori osaliste jaoks, peaksid vastutustundlikult käituma ka hoiu-laenuühistute ja teiste laenuandjate omanikud.

Täispikk publikatsioon

Finantsstabiilsuse ülevaade 1/2020

Pressikonverentsi slaidid

Pressikonverentsi ülekanne

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]