2022. aasta aprillis tõusid tarbijahinnad aastavõrdluses keskmiselt 18,8%. Märtsiga võrreldes tõusid hinnad keskmiselt 3,5%. Hinnakasvu kiirenemise üheks põhjuseks oli energiahindade tõusu mõju leevendamiseks mõeldud toetuste lõpetamine märtsikuus. Maagaas kallines seetõttu kuuga 87%, soojusenergia 58% ja elekter 29%. Energiahinnad andsid aprillis siiski vaid poole kogu hinnataseme tõusust, sest samavõrd suure mõjuga oli tööstuskaupade ja teenuste hinnatõus, mis oli aastavõrdluses keskmiselt 10%. Seega on tarbijakorvi kallinemine olnud laiapõhjaline ning lisaks energia hinnatõusule annavad inflatsioonile hoogu ka tarneprobleemid ja väga elav nõudlus.

Impordihindade kallinemise tõttu on ettevõtete kulud kiiresti kasvanud ja see põhjustab laiapõhjalise inflatsiooni jätkumist. Tootmiseks vajalike sisendite hinnakasv ohustab eelkõige eksportivaid ettevõtteid, millel on raskem suuremaid kulusid hindadesse üle kanda. Ekspordi hinnastatistika viitab sellele, et toiduainetetööstus ja mööblitööstus on senini saanud sisendihindade tõusuga kaasa minna. Keemiatööstuses, ehitusmaterjalide tootmises ja rõivatööstuses on kaubandustingimused mõnevõrra halvenenud. Samas võivad mõned tööstuskaubad Vene turu ära langemise tõttu Euroopa Liidu ettevõtete jaoks ka odavnema hakata. 

Kiire palgakasv ja suur nõudlus kergitavad samuti hindu. Tarbimisnõudlus on püsinud tugev, sest maksu- ja tolliameti andmetel ületasid märtsikuised palgaväljamaksed umbes 11% võrra aastatagust. Koroonakriisi jooksul on majapidamistele kogunenud ka hulgaliselt lisasääste ning tarbimisse jõuab teisest pensionisambast väljavõetud raha. Suurest nõudlusest annab tunnistust jõuline jaemüügi kasv, seda eriti just tööstuskaupade segmendis – märtsis suurenes jaemüük aasta varasemaga võrreldes 36%. Kuna sõja mõju tõttu majandusaktiivsus lähiajal langeb, siis sisemaine inflatsioonisurve mõnevõrra väheneb.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Pank
Tel 668 0959, 56920 930
Meediapäringud [email protected]