2/2023 Mis selgitab varalist ebavõrdsust Eestis? Varakomponentide, leibkonna suuruse ja piirkonna mõju
Eesti Panga Teemapaberid 2/2023
Autorid: Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm
Teemapaberis analüüsitakse Eesti leibkondade varalist ebavõrdsust, kasutades finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) andmeid. Kui sissetulekute ebavõrdsus on meil lähedane euroala keskmisele, siis varad on jaotunud Eestis võrreldes enamiku teiste euroala riikidega ebavõrdsemalt. Eesti leibkondade netovara Gini koefitsient ehk varalise ebavõrdsuse näitaja oli 2021. aastal 0,71. Varaline ebavõrdsus on meil olnud aastatel 2013–2021 suhteliselt stabiilne või mõnevõrra kasvanud: netovara Gini koefitsient jäi sel ajavahemikul enam-vähem samaks ja rikkaimatele leibkondadele kuuluva vara osakaal küsitlusandmetes küll suurenes, aga muutus ei ole statistiliselt oluline.
Viime läbi varalise ebavõrdsuse dekomponeerimise, et hinnata, millised netovarakomponendid ebavõrdsust suurendavad või vähendavad ning kuidas on aja jooksul toimunud muutused varade struktuuris ebavõrdsust mõjutanud. Eestis on varalist ebavõrdsust vähendanud peamise eluaseme väärtuse kasv ning suurendanud ettevõtlusvarade ja laenukoormuse kasv. Need vastassuunalised arengusuundumused on olnud samas suurusjärgus ja kokkuvõttes pole netovara Gini koefitsient muutunud. Lisaks varakomponentide mõju analüüsile hindame, kuidas on varalist ebavõrdsust Eestis mõjutanud kaks demograafilist trendi: ränne maapiirkondadest Tallinnasse ja selle lähivaldadesse ning üheliikmeliste leibkondade osakaalu kasv. Need trendid ei ole siiski Eesti netovara ebavõrdsust kuigivõrd mõjutanud, kuna jõukamate piirkondade ja üheliikmeliste leibkondade netovara ebavõrdsus ei ole ülejäänud piirkondade ja leibkondadega võrreldes oluliselt suurem.
Kuna Eesti HFCSi andmed võimaldavad hinnata netovara nii leibkonna kui ka isiku tasandil, analüüsime ebavõrdsust ka isiku tasandil. Isiku tasandil hinnatuna on varaline ebavõrdsus suurem kui leibkonna tasandil – Gini koefitsient on ligi 0,05 võrra suurem. Varakomponendid ja demograafilised trendid on ebavõrdsust mõjutanud sarnaselt nii isiku kui ka leibkonna tasandil.
JEL klassifikatsioon: D31 , G51 , D13
Märksõnad: Eesti, netovara, varaline ebavõrdsus, dekomponeerimine, leibkonnasisene varaline ebavõrdsus
Teemapaberi autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
