4/2012 David Seim. Job Displacement and Labor Market Outcomes by Skill Level (Töökoha kaotamine ja tööpoliitika tulemused oskuste taseme põhjal)
Eesti Panga Toimetised 4/2012
Kuigi tehnoloogiline innovatsioon peaks olema majanduskasvu ja hästitoimiva majanduse allikas, kaasneb sellega töötajate viimine madala tootlikkusega töökohtadelt uutele ja tootlikumatele töökohtadele. Seda tehakse sageli koondamise abil. Arvukad majandusteaduslikud uuringud on näidanud, et see tähendab töö kaotanuile suuri kulusid. Koondatud töötajad ei kohane uute tööturutingimustega, nende sissetulek väheneb ja tervis halveneb. Töökoha kaotanute hulgas on täheldatud koguni suremuse kasvu.
Käesolevas uuringus analüüsitakse koondamise tagajärgi kõikide töötajate jaoks, kes kaotasid Rootsis töö aastatel 2002–2004. Vaadeldes töökaotuse mõju töötajate sissetulekutele, tuli välja, et aasta pärast töökohast ilma jäämist teenisid töökoha kaotanud keskmiselt 23,2 protsenti vähem, kui nad oleksid teeninud töökoha säilides. Koguni seitse aastat pärast töökoha kaotamist teenisid koondatud 15 protsenti vähem, kui nad oleksid teeninud töökohta kaotamata. Tulemused osutavad sellele, et töökaotusega ei kaasne mitte ainult sissetuleku ajutine kahanemine, vaid see langeb püsivalt madalamale tasemele.
Et mõista, miks on töökaotuse tagajärjed niivõrd tõsised ning anda poliitikakujundajatele soovitusi sellise mõju vältimiseks, analüüsitakse uuringus, millised töötajad kannatavad kõige rohkem. Kuna on tõestatud, et kognitiivne võimekus (IQ) mängib tööpoliitika tulemustes olulist rolli, võrreldakse kõrge kognitiivse võimekusega inimeste töökaotuse mõju madala kognitiivse võimekusega inimeste omaga. Kõikides käesolevas töös teostatud analüüsides kasutatakse indiviiditasandi andmeid. Kuna Rootsis oli sõjaväeteenistus kõigile 18aastastele meestele kohustuslik, on kõikide meeste kohta olemas kognitiivse võimekuse andmed. Lisaks sisaldas väeteenistusse võtmise protseduur vestlust psühholoogiga, kes hindas indiviidi mittekognitiivseid oskusi. Hinnati näiteks selliseid isiksuseomadusi nagu emotsionaalne stabiilsus, järjekindlus ja suhtlemisvalmidus. Väeteenistusse võtmisel kogutud andmete seostamisel sissetulekuid ja töökohakaotusi käitlevate andmetega on leitud, et kognitiivsed ja mittekognitiivsed oskused mängivad töökoha kaotamise tõenäosuse juures suurt rolli. Paremate kognitiivsete ja mittekognitiivsete oskustega töötajate puhul on töökaotuse tõenäosus väiksem. Samas ei mõjutanud töökoha kaotanute võimekus seda, kuidas nad töökaotusest toibusid. Protsentuaalselt on töökaotuse nii esmased kui ka pikaajalised mõjud kõrge ja madala oskuste tasemega töötajate puhul samad.
Kokkuvõttes ei leitud mingeid tõendeid selle kohta, et poliitikakujundajad peaksid töökoha kaotanuid nende võimekuse järgi erinevalt kohtlema. Palju olulisem tegur töökaotuse mõju määratlemisel on vanus. Noored töötajad toibuvad palju kiiremini kui eakamad töötajad. Seepärast tuleks tööturuprogrammid suunata eakamatele töökaotanutele.
JEL Code: J60, J63, J65, I21, C23
Autori e-posti aadress: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega
