8/2012 Jaanika Meriküll, Tairi Rõõm, Karsten Staehr. Maksudest kõrvalehoidmise motiivid Balti riikide ettevõtetes
Eesti Panga Toimetised 8/2012
Perceptions of Unreported Economic Activities in Baltic Firms. Individualistic and Non-Individualistic Motives
Käesolev uurimus analüüsib varimajandust Balti riikides. Siin antakse ülevaade sellest, kui suures ulatuses varjavad ettevõtete juhid majandusaruannetes oma firma tegelikku käivet ning töötajate arvu ja millisel määral makstakse ümbrikupalku. Analüüsis kasutatakse andmeid, mis põhinevad SSE Riga (Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias) uuringul 2010. aasta kohta (Sauka ja Putnins 2011). Uuringu käigus intervjueeriti ettevõtete juhte, kel paluti hinnata kasumi, töötajate arvu ja palkade varjamise ulatust oma tegevusalal. Lisaks paluti neil avaldada arvamust rea teemade kohta, mis on seotud majandustegevuse varjamisega.
Kuna peamine põhjus majandustegevuse varjamiseks on maksudest kõrvalehoidmine, siis keskendub antud uuring sellega seotud ajendite analüüsile. Maksudest kõrvalehoidmist on võimalik selgitada kaht tüüpi teooriate abil. Esimest tüüpi teooriad tuginevad eeldusele, et otsusetegija on individualistlik ja ratsionaalne, s.t käitub nagu homo economicus. Sel juhul põhineb otsus, kas maksude maksmisest kõrvale hoida või mitte, isiklikul kasul või kahjul. Seejuures on eeldatav kahju seotud võimalusega, et maksudest kõrvalehoidmine tuvastatakse ning sellele järgnevad sanktsioonid. Sellise tegevuse mõjud ühiskonnale laiemalt jätab homo economicus arvesse võtmata.
Teine grupp teooriaid põhineb eeldusel, et rolli mängivad mitte-individualistlikud motiivid, s.t. arvestatakse ka maksudest kõrvalehoidmise mõju ühiskonnale laiemalt. Käesolevas uurimuses hinnatakse nii individualistlike kui mitte-individualistlike ajendite olulisust maksudest kõrvalehoidmisel. Seejuures analüüsitakse põhjalikumalt kahte mitte-individualistlikel ajenditel põhinevat käsitlust – nn vastastikuse mõju (reciprocity) ja ühiskondliku leppe (social contract) teooriat. Vastastikuse mõju teooria kohaselt käsitlevad ettevõtete juhid maksude maksmist vastutasuna avaliku sektori teenuste tarbimise eest. Seetõttu ollakse valmis ühiskondlikuks hüvanguks panustama seda rohkem, mida efektiivsem on avalik sektor. Ühiskondliku leppe teooria kohaselt järgitakse maksude maksmisel sotsiaalset normi, mille kohaselt peavad kõik andma ühiskonda oma panuse. Sellel teoorial põhinevad motiivid on maksude maksmisel seda olulisemad, mida suurem on sotsiaalne sidusus ja vastastikune usaldus ühiskonnas.
SSE Riga uuringust selgub, et 2010. aastal oli varimajanduse osakaal suurim Lätis, kuid erinevused kolme Balti riigi vahel polnud kuigi suured. Eestis ja Leedus moodustas varjatud kasum kogukasumist 20%, samas kui Lätis oli see näitaja 26%. Töötajate tegelikku arvu varjati kõigis kolmes riigis suhteliselt samas suurusjärgus ehk 14–17% ulatuses koguhõivest. Deklareerimata palkade osakaal oli väikseim Leedus (22%), veidi suurem Eestis (24%) ja suurim Lätis (31%). Töös avaldatud osakaalude puhul on samas oluline silmas pidada, et tulemused põhinevad mitte tegelikel andmetel või maksuametite audititel, vaid ettevõtete juhtide hinnangutel selle kohta, kui suur on varimajanduse osakaal sektorites, kus nende ettevõtted tegutsevad.
Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutatakse töös põhikomponentide analüüsi (principal components analysis, PCA) ja regressioonanalüüse. PCA kasutamise eesmärgiks on grupeerida erinevad muutujad, mille abil on võimalik selgitada maksudest kõrvalehoidmist . Sellest analüüsist selgub, et muutujad liigituvad kolme gruppi: 1) ratsionaalsete ja individualistlike motiividega seotud tegurid; 2) vastastikuse mõju teoorial põhinevad tegurid, mille kohaselt maksudest kõrvalehoidmine on seotud valitsussektori töö efektiivusega; 3) muutujad, mis mõõdavad, millisel määral sallitakse ühiskonnas maksudest kõrvalehoidmist ja altkäemaksu andmist. Kolmandasse gruppi kuuluvad muutujad peegeldavad seda, kuivõrd on maksudest kõrvalehoidmist võimalik selgitada ühiskondlike normide ning laiemalt ühiskondlikul leppel põhineva teooria abil.
Regressioonanalüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kuidas on erinevad tegurid seotud ettevõtete hinnangutega majandustegevuse varjamise ulatuse kohta. Esmalt ilmneb regressioonide põhjal, et ettevõtete tunnusjooned (näiteks suurus, vanus, tegevusala jne) pole enamasti statistiliselt oluliselt majandustegevuse varjamisega seotud. Sama kehtib ka intervjueeritud ettevõttejuhtide omaduste kohta (näiteks vanus ja haridus), samas kui nende töökogemus on statistiliselt oluliselt seotud maksudest kõrvalehoidmise hinnanguga. Statistiliselt oluliste seoste puudumist ettevõtete tunnusjoonte ja majandustegevuse varjamise vahel saab selgitada sellega, et juhid pidasid vastamisel silmas majandustegevuse varjamise ulatust mitte oma firmas, vaid sektoris, kus nende ettevõtted tegutsevad.
Lisaks ettevõtete ja küsitlusele vastanud juhtide omadustele hinnati regressioonanalüüsi abil ka seda, millist mõju avaldavad maksudest kõrvalehoidmise erinevad ajendid varimajanduse ulatusele. Erinevat tüüpi ajendite seosed majandustegevuse varjamise tasemega olid valdavalt statistiliselt olulised ning kooskõlas eespool kirjeldatud teooriatega. Tulemused näitavad, et mida efektiivsem on avalik sektor, seda väiksem osa majandustegevusest jäetakse deklareerimata. Küsitletute hinnangud selle kohta, kuivõrd sallitakse nende riigis maksudest kõrvalehoidmist ja altkäemaksude andmist, olid seevastu positiivselt seotud majandustegevuse varjamise ulatusega. Ettevõtjate vastused näitasid ka seda, et erinevad ratsionaalsed motiivid aitavad selgitada varimajanduse ulatust.
Empiirilise analüüsi viimases osas uuriti, millisel määral on võimalik selgitada erinevusi varimajanduse ulatuses Balti riikide vahel vaadeldes maksudest kõrvalehoidmise motiive. Seejuures analüüsiti näiteks seda, kuivõrd aitavad riikidevahelisi erinevusi selgitada hinnangud avaliku sektori efektiivsusele. Regressioonide põhjal ilmnes, et riikidevahelistes erinevustes majandustegevuse varjamise tasemes mängivad suurimat rolli hinnangud sellele, kuivõrd on maksudest kõrvalehoidmine tingitud individualistlikest ratsionaalsete valikutega seotud motiividest. Mitteindividualistlikud motiivid, mis põhinevad vastastikuse mõju ja sotsiaalse leppe teooriatel, on samuti olulised, kuid nende roll riikidevaheliste erinevuste selgitamisel on mõnevõrra väiksem.
JEL kood: E61, F36, F41
Autori e-posti aadress: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
Käesolev uurimus on kirjutatud avaldamiseks raamatus (Dis)honesty in Management: Manifestations and Consequences, mille toimetajad on Maaja Vadi ja Tiia Vissak.
