2/2013 Philip Du Caju, Theodora Kosma, Martina Lawless, Julián Messina, Tairi Rõõm. Miks ettevõtted väldivad palkade kärpimist? Euroopa ettevõtete uuringu tulemused
Eesti Panga Toimetised 2/2013
Avaldamisel ajakirjas Industrial and Labour Relations Review, 2015
Why Firms Avoid Cutting Wages: Survey Evidence from European Firms
Majanduskriisi tõttu on Euroopas viimasel ajal palju kõneaineks olnud vajadus kohaneda ulatuslike majandusšokkidega sisemise devalveerimise (internal devaluation) abil. Eelkõige on see teema aktuaalne euroala riikide puhul, kus pole võimalik majanduskriisi mõjusid tasandada valuutakursi kohandamise abil. Sisemise devalveerimise muudab keeruliseks palkade allapoole jäikus. Mitmel põhjusel väldivad ettevõtted töötajate palkade langetamist ning see on isegi tugeva majandussurutise tingimustes tavaliselt viimane abinõu, mida kulude kärpimiseks kasutatakse.
Käesoleva uuringu eesmärgiks on anda ülevaade põhjustest, miks palkade alandamist välditakse. Seejuures keskendutakse takistustele põhipalga langetamisel (tulemustasusid arvesse võtmata). Artikkel põhineb ettevõtete juhtide küsitlusel, mis viidi samaaegselt läbi paljudes EL liikmesriikides. Valimisse kuulus 14 975 ettevõtet kokku 14 Euroopa riigist, nii et esindatud oli umbes 47,3 miljonit töötajat. Kuigi andmeid koguti enne, kui kriis Euroopas puhkes, annab uurimus siiski ülevaate palkade jäikuse ulatuslikkusest ning võimaldab hinnata, kui paikapidavad on erinevad põhjendused selle kohta, miks ettevõtted palkade langetamist väldivad.
Loetelu erinevatest põhjustest, mille olulisuse kohta ettevõtjate hinnanguid küsiti, põhineb ulatuslikul palgaläbirääkimiste ja töötasude paindlikkuse alasel kirjandusel. Loetelu sisaldas järgmisi võimalikke põhjuseid, miks palkade alandamist välditakse: 1) töösuhete alased regulatsioonid ja kollektiivsed palgalepingud ei võimalda palku alandada; 2) vaikimisi kokkulepped (implicit contracts), mille kohaselt tööandjad „kindlustavad“ töötajaid töötasu ulatuslike kõikumiste vastu; 3) tõhususpalkade (efficiency wages) teoorial põhinevad selgitused, mille kohaselt palga langetamine alandab töömoraali; 4) oht, et palkade langetamise puhul võtmetöötajad lahkuvad; 5) palkade alandamine suurendab töölt lahkujate arvu, mis omakorda tõstab töötajate palkamise ja koolitamise kulusid; 6) pärast palkade langetamist on raskem uusi töötajaid leida; 7) töötajad võrdlevad oma palku sarnase kvalifikatsiooniga töökohtadel makstavate tasudega teistes ettevõtetes.
Sarnaselt eelnevatele sellealastele analüüsidele ilmnes ka käesoleva uuringu põhjal, et küsitlusele eelnenud viie aasta jooksul alandas oma töötajate palkasid vaid väike osa ettevõtetest – ligikaudu 2%. Olulisimad põhjused, miks põhipalga vähendamist välditakse, on kärpimise negatiivne mõju töömoraalile ning oht, et produktiivsemad töötajad lahkuvad. Erinevalt varasemate uuringute tulemustest, mis põhinesid USA andmetel, ilmnes, et Euroopas põhjustavad palkade allapoole jäikust ka institutsionaalsed tegurid: kollektiivsed palgalepped ja töösuhete alased regulatsioonid. Neid põhjusi peeti üheks olulisemaks „vanades“ EL liikmesriikides ja Sloveenias ehk neis uuringus osalenud riikides, mis küsitluse läbiviimise ajal kuulusid euroalasse. Euroalasse mittekuulunud riikides seevastu peeti institutsionaalseid takistusi eeltoodud loetelust kõige vähem oluliseks. Sellised hinnangute erinevused riikide lõikes peegeldavad tööturgude institutsionaalseid erinevusi. Kollektiivsete palgalepetega hõlmatus on „vanades“ EL liikmesriikides tunduvalt ulatuslikum kui „uutes“ riikides (v.a Sloveenia).
See, milliseid põhjusi palkade langetamisel oluliseks peetakse, sõltub ka ettevõtte töötajaskonna struktuurist. Küsitluses eristati nelja peamist töötajate gruppi: sini- ja valgekraed ning kõrge ja madala kvalifikatsiooniga töötajad. Ettevõtted, kus peamise töötajate grupi moodustavad sinikraed ja/või madala kvalifikatsiooniga valgekraed, peavad töösuhete alaseid regulatsioone oluliseks takistuseks palkade alandamisel. Mida suurem on madala kvalifikatsiooniga sinikraede osakaal ettevõtte töötajaskonnas, seda vähem oluliseks peetakse ohtu, et palkade langetamine toob kaasa produktiivsemate töötajate lahkumise ning et uute töötajate palkamine ja väljaõpetamine on kulukas. See näitab, et põhjendused palkade alandamise vältimiseks, mis põhinevad tööjõu voolavusel (uute töötajate palkamise ja väljaõpetamise kulukusel), on seda olulisemad, mida kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõudu ettevõtted kasutavad. Samas ilmnes uuringus, et palkade langetamise negatiivset mõju töömoraalile peavad ettevõtted ühtviisi oluliseks sõltumata sellest, millist tüüpi töötajaid nad peamiselt palkavad.
Küsitluse tulemused näitasid, et suured ettevõtted on nominaalpalga vähendamise negatiivsest mõjust teadlikumad ning omistavad suuremat tähtsust pea kõigile palgakärbetest hoidumise põhjustele, mida küsitluses välja toodi. Eelkõige pidasid nad väikeettevõtetega võrreldes tähtsamaks tööturu alaseid regulatsioone, oma mainet tööandjana, ohtu, et parimad töötajad lahkuvad ning uute töötajate värbamisega seotud kulusid.
Küsitluses osalenud ettevõtted omistasid üldiselt suurt tähtsust kõigile meie poolt välja toodud põhjustele palgakärbete vältimiseks. Samas pidas see väike grupp ettevõtteid, millel oli tegelik varasem palkade kärpimise kogemus, enamust neist põhjustest vähem oluliseks. See tulemus näitab, et ettevõtjate küsitluse teel kogutud hinnangud on konsistentsed: ettevõtjad, kes omistasid erinevatele töötasude langetamist takistavatele teguritele väiksemat tähtsust, olid tõenäoliselt ka palkasid alandanud. Samas võib antud tulemus viidata ka sellele, et teatud puhkudel, näiteks kui töötajaid suudetakse veenda, et palgakärped aitavad säilitada töökohti, on uuringus käsitletud põhjuste negatiivsed mõjud väiksemad.
JEL kood: J30, J32, J33, J51, C81, P5
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
Autorite kontaktid:
Philip Du Caju, National Bank of Belgium, [email protected]
Theodora Kosma, Bank of Greece, [email protected]
Martina Lawless, Central Bank of Ireland, [email protected]
Julian Messina, World Bank and Universitat de Girona, [email protected]
Tairi Rõõm, Eesti Pank, [email protected]
