6/2013 Merike Kukk, Karsten Staehr. Ettevõtlustulu teenivate majapidamiste sissetulekute osaline esitamata jätmine Eestis
Eesti Panga Toimetised 6/2013
Income Underreporting by Households with Business Income. Evidence from Estonia
Artikkel: Income Underreporting by Households with Business Income. Evidence from Estonia, 2014, Post-Communist Economies, Vol. 26, No. 2, pp. 257-276.
Paljud Eesti majapidamised teenivad osa oma kogusissetulekust (üksik)ettevõtlusest või muust individuaalsest töisest tegevusest. Kuna sellise tulu deklareerimine on suuremalt jaolt rahateenija enda ülesanne, on suhteliselt lihtne jätta osa oma sissetulekust esitamata. Samal põhjusel on sissetuleku varjamist suhteliselt keeruline avastada. Seetõttu keskenduvad paljud maksudest kõrvalehoidumist käsitlevad uuringud ümbrikupalga saajatele ja vähesed uuringud tegelevad ettevõtlustulu teenivate majapidamistega. Käesolev uurimistöö täidab selle lünga Eestis.
Uurimuses on kasutatud Pissaridese ja Weberi (1989) meetodit, mis arvutab majapidamiste eelarveküsitluse põhjal välja selle osa ettevõtlustulu teenivate majapidamiste sissetulekust, mis jäetakse küsitluses esitamata. Meetodi järgi eeldatakse, et toidu tarbimine ja sissetulek on omavahel tihedalt seotud, s.t toidukulutuste osakaal sissetulekus on sarnastes majapidamistes samaväärsel tasemel. See eeldus võimaldab võrrelda sissetulekuid ja toidukulutusi kahe grupi vahel: majapidamised, kus peamise sissetuleku annab palgatöö ja majapidamised, kus tulu saadakse ka ettevõtlusest. Ettevõtlustulu saavate majapidamiste keskmine kogusissetulek on üldjuhul küsitluste järgi väiksem ja nende keskmine toidutarbimine on suurem kui palgatööga teenivate majapidamiste vastavad keskmised näitajad. Kuna kulutusi toidule kajastavad vastajad küsitlustes tavapäraselt täpsemalt kui oma sissetulekuid, võib arvata, et ettevõtlustulu teenivad majapidamised mitte ei kuluta toidule rohkem, vaid näitavad tegelikust väiksemat sissetulekut.
Kuigi arvutused tehakse majapidamiste eelarveküsitluse põhjal, võib eeldada, et inimesed on oma andmete avaldamises erinevatele institutsioonidele järjepidevad ning avaldavad sama suure sissetuleku ka teistele asutustele. Kui see eeldus peab paika, siis annavad uuringu arvutused aimu ka sellest, kui suure osa oma tuludest jätavad ettevõtlustulu teenivad majapidamised maksuametile deklareerimata.
Uurimuses kasutatakse Eesti leibkonna eelarve uuringut aastatest 2002–2007 ning arvutatakse välja, kui suure osa oma sissetulekust jätavad ettevõtlustulu teenivad majapidamised esitamata võrreldes palgatööst elatuvate majapidamistega. Uurimuses on Pissaridese & Weberi (P&W) metoodikat mõnevõrra muudetud ja tegeliku sissetuleku asemel on kasutatud majapidamiste regulaarset sissetulekut. Majapidamiste toidutarbimine on ühtlasem kui sissetulek, sest majapidamise tarbimine on seotud regulaarse või püsiva sissetulekuga, mida sissetuleku ajutine tõus või langus ei mõjuta. P&W meetod kasutab tegelikku, mitte püsivat sissetulekut, mistõttu on arvutused ebatäpsemad ja annavad suurema vahemiku sissetulekute avaldamata jätmise suurusjärgu kohta. Kasutades Eesti leibkonna eelarve uuringut, kus majapidamised avaldavad ka oma regulaarse sissetuleku, on sissetuleku varjamise ulatust võimalik arvutada täpsemalt.
Põhimudel hõlmab kahe täiskasvanuga majapidamisi, kus perekonnapea on tööjõus aktiivne, s.t. käib tööl. Majapidamised jaotatakse võrdlemise eesmärgil kahte gruppi. Esimesse kuuluvad majapidamised, kus ettevõtlustulu annab vähemalt 20% avalikustatud kogutulust ja teise majapidamised, kelle sissetulek ei sisalda ettevõtlustulu, s.t nende põhitulu tuleb palgatulust. Ettevõtlustulu hulka arvestatakse tulu registreeritud individuaalsest tegevusest, tulu eraviisilisest tasuliste teenuste osutamisest, tulu kaupade tootmisest, kaupade või teenuste vahendusest saadud tulu või muu äritegevusest saadud tulu.
Arvutused näitavad, et ettevõtlustulu teenivate majapidamiste sissetuleku peaks korrutama 2,6ga, et saada palgatööga teenivate majapidamistega võrdväärne toidutarbimise osakaal kogusissetulekust. Teisisõnu on majapidamised, mis teenivad ettevõtlustulu, jätnud leibkonnaküsitluses esitamata 62% oma tegelikult teenitud tulust. Tegeliku tulu all peetakse siin silmas palgatööst elatuvate majapidamistega võrdväärset sissetulekut. Sissetulekute avalikustamisel väiksemas mahus võib olla mitu põhjust: kas osa sissetulekust varjatakse või esitatud tuludest on maha arvatud suurem summa kulutusi, kuna osa isiklikke kulutusi esitatakse ärikulutustena.
Põhiarvutustest jäid välja majapidamised, mis esitasid ettevõtlustuluna alla 20% oma kogusissetulekust. Lisaarvutused nende majapidamiste kohta näitavad aga ka siin olulist lünka sissetulekute ja toidutarbimise vahel. Majapidamistes, kus ettevõtlustulu jääb 10–20% vahele kogusissetulekust, peaks sissetulekuid korrutama 2,0ga ja majapidamistes, kus ettevõtlustulu jääb 5–10% vahele kogusissetulekust, peaks sissetulekuid korrutama 1,6ga, et saada palgatööst elatuvate majapidamistega võrreldav toidutarbimise näitaja. Isegi kui toidutarbimise mõningane erinevus on tingitud erinevatest eelistustest, on vahe palgatööliste ja ettevõtlustulu teenivate majapidamiste vahel märkimisväärne ning viitab sissetulekute osalisele avalikustamata jätmisele.
Kuigi vaadeldaval perioodil (2002–2007) toimus Eestis kiire majandusareng, Euroopa Liiduga ühinemine ning olulised institutsionaalsed muudatused, ei ole arvutustes võimalik trendi eristada. Võrreldes maadega, mille kohta on samuti olemas P & W meetodiga tehtud arvutused ettevõtlustulu teenivate majapidamiste sissetulekute esitamata jätmisest, on tulemused Eesti majapidamiste kohta märkimisväärselt suuremad. USA, Kanada, Ühendkuningriigi, Rootsi, ja Soome puhul on arvutatud, et ettevõtlusega tegelevad majapidamised jätavad avalikustamata umbes 30–40% oma sissetulekutest. See näitaja on ligikaudu 1,5–2 korda väiksem, kui annavad arvutused Eesti kohta. Samas on tulemused sarnased teiste uuringutega ümbrikupalkade ja üleüldise varimajanduse kohta, mis viitavad sellele, et üleminekumajandusega riikides on varjatud tegevused levinud kordades suuremas ulatuses kui arenenud maades.
Teiste maade kohta tehtud uurimused, mis kasutavad sissetulekute osalise esitamata jätmise arvutamiseks P&W meetodit, ei erista ega võrdle ettevõtlustulu teenivate majapidamiste erinevaid määratlusi. Ühed uurimistööd kasutavad majapidamiste endi ütlusi selle kohta, kas nad on palgatöölised või (üksik)ettevõtjad. Teised defineerivad uuringu huviorbiidis olevad majapidamised selle järgi, kui suur on nende äritulu majapidamise kogusissetulekus. Eestis kahe erineva definitsiooni järgi määratletud majapidamised üks-ühele ei kattu. 31% majapidamistest, kus perepea määratleb end iseenda tööandjana, ei avalikusta ettevõtlustulu; 47% majapidamistest, kus perepea määratleb end palgatööliseks, avalikustab ettevõtlustulu. Arvutused näitavad, et majapidamiste määratlemine ettevõtlustulu järgi annab Eesti kohta usaldusväärsemaid andmeid sissetulekute esitamata jätmise kohta.
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
